laupäev, 23. august 2008

Märkamisaeg

Väidetavalt möödus öölaulupidu ülevas meeleolus. Mind see asi ei huvitanud. Kakskümmend aastat tagasi oli teisiti. Proovin unustada tollast emotsiooni. Lootusrikast meie-tunnet. Inimene võib olla ikka lollilt naiivne. Pole mingit MEIE. On ainult MINA. Ja kui minul läheb hästi on ju kõik korras. Ülejäänutele võib sülitada. Parem kui ülevalt alla, et tuul tatiläraka enda peale tagasi ei keera. Kui juhtubki nii, pole hullu - saab ju tati varrukaga maha pühkida, ronida kõrgemale ja proovida uuesti. Vähemalt vanas eas proovin seda õppida. Ning need, kes pole õppimisvõimelised, ärge vigisege. Ise olete süüdi. Hankige endale elu.


"Rahva meeleolu ei kihvtita niivõrd need asjad, milledest lehtedes kirjutatakse, kui see, millest vaikides mööda minnakse, kuid mis siiski rahvale teadmatuks ei jää. See on kõik see kohtade jagamine, need võimutarvitamised erakondlikkudes huvides, mis sagedasti rühmade suhtumist isegi kõige tähtsamatesse päevaküsimustesse mõjutavad. Sageli oleneb rahva teades üks või teine hääletamine riigikogus sellest, kas mõnele asutusele nõutud toetussumma juba on määratud või mitte, või kas silmapaistev erakonnategelane on tulutoova koha saanud või mitte. Kas on siis imestada, kui teatud ringides pettumus tuleb neist mädapaisetest, mida kuidagi ei suudeta välja arstida... Vastasrinnas olles laimatakse kõike seda maha, mis valitsuses tehtud, aga paar nädalat hiljem valitsuse laua taha sattudes süüakse täissülitatud kapsad uuesti ära. Arvatakse, et valija on pime ja rumal, et ta ei saa millestki aru ning kunagi ei mäleta seda, mis talle eile oli öeldud..."
A. Anderkopp

Vaba Maa, 14. märtsil 1933.a.

11 kommentaari:

Heli ütles ...

"Meieks" saadakse "mina" tahte läbi. Arvan ma:)

Kaamos ütles ...

See on nii kurb lugeda. Ikkagi usun ma, et ka "meie" on olemas.

Elviina's blog ütles ...

Kurb, aga tõsi ja nii on igal pool. Mõnel pool räigemalt, teisal varjatumalt.
Mees ütleski just ega praegu mingeid olulisi kärpimisi ei tehta meie vallas, nad tahavad tagasi valitud saada. Valimised on sügisel.

Linda Järve ütles ...

MEIE sünnib sotsiaalpsühholoogiliselt vastandina nendele. MEIE ja nemad. "Mis nad siis tulevad MEIE õue peale". Kui oma õu on (arvatavasti) kaitstud või ollakse sellelt õuelt nõus kergesti ära minema parematele marja- ja karjamaadele või pole põhjust end selle õue teiste tegelastega samastada, neid mängukaaslasteks pidada, liituda ja seltsida, siis MEIEt ei sünni.

Aga tsitaat on hea!

Hundi ulg ütles ...

Ma usun, et oma arvamuses olen ma (õnneks) vähemuses.
Ma usun, et noored, kes Lauluväljakule kogunesid tundsid hetkeks, et on olemas MEIE.
Ma usun, et juba tänaseks on enamus nendest lauljatest unustanud selle.
Ma usun, et enamus meist muutub Jõulude ajal viivuks härdaks meie-inimeseks ja märkab momendiks, et sellel lühikesel teekonnal on Mina kõrval veel kõndijaid.
Ma usun, et ka peale jõulusid tunnevad inimesed külma ja nälga.
Ma ei usu Eesti Vabariigi püsimajäämisse.

Kaamos ütles ...

Kuidas saaks aidata?


Vastik, kui usk MEISSE sõltub ametniku lohakast tööst. See ametnik pole oma riiki väärt.

Anna andeks, kui valesti ütlesin.

Hundi ulg ütles ...

Hea Kaamos,

Pole siin aidata enam kedagi või midagi. Urisen pisut ja lakun haavu. Siis oluliste asjadega edasi. Nagu me kõik.

Näe, ikka veel vaja kurke sisse teha, mõned seenepurgid puudu; tea, kas trepi ikka valatud saan enne suuri vihmasid; väljamaalt pole ikka vastust purjelaua remondimaterjalide kohta - muresid, suuri ja väikesi palju. Küll ka rõõmud tulevad.

Lihtsalt nendega laulma enam ei kipu. Ja tegelikult vene ajal laulsid nad ju ka teisi laule.

Ninataga ütles ...

Vahel leiad sa selle MEIE hoopis sealt, kus seda poleks iial osanud kohata.
Päris maailmast pole MEIE kadunud. See tekib aegadel, kus on üks asi mille eest seista. Kuigi seda kohta harva, on see olemas....
Eesti noored ei taha ennast tunnistada eestlastena vaid tahavad eurooplasteks saada....
See on keeruline ja kui aus olla, siis olen palju kordi sellest kirjutanud....
Näiteks siin ja veel ka siin

Heli ütles ...

Kulla Hundi ulg, ära ole tõre ja lase end aidata! Nii suur pettumus kajas Su postitusest ja ka järgnevates kommentaarides.

Ehk on kellegi vastu siinkommenteerijaist pisukegi usaldus tärganud? Võiksid siiski abi ja nõu paluda. Või ei usu Sa enam mitte kellessegi/millessegi? Vahete-vahel on see tunne ajaga mööduv. Usun et Sinulgi. Ehk tuled veel tagasi selle teema juurde?
Aeg annab arutust...

Emmeliina ütles ...

kirjutasin enda aadressi juba 18-ndal koos küsimustega. Tundub, et vastused ja lahendused polnud seekord olulised.
Egas muud tahtnutki öelda, et kena, et koos laulma ei kipu. Meie lapsed ei laulnud vene ajal neid teisi laule, polnud nad siis veel õieti kaela /lauluhäält kandmas/ nii et solvang ei tulnud kohale.Kuidas see reklaam su enesehaletsusega sobib: tean, mida te tunnete? ei te tea... tean ikka. Nii et Kurgid purki!

Hundi ulg ütles ...

Emmeliina,

solvang jõudis kohale. Laulge pealegi.