Üleeelmine peaminister oli NLKP kooliga inimene, propagandist. Tagantjärgi tarkusena tuleb tõdeda, et eks ta oma tööga sai hakkama, aga isiklikult mulle käis mees inimesena närvidele. Eriti tema avalikud esinemised, kus igal võimalusel esitas sobivalt sobitatud arve kui hästi meil kõik on, kuidas võrreldes teiste liiduvabariikidega oleme tublid, ning ka seda, et Brüssel meid katkematult ja lõpmatult kiidab - väikesed ja töökad. Ka vene ajal oli paljudele funktsionäridele oluline, et Moskva kiidaks. Samas aga seda, et me olemegi olnud tublid mitmetes asjades.
Selline sissejuhatus seepärast, et tegelikult olen ka mina viimased kümme aastat jälginud oma isamaa edusamme ja ebaõnnestumisi võrdluses teiste riikidega. Seda kõike tänu internetis vabalt kättesaadavalele informatsioonile. Oma ajaveebis ma eriti ei kirjuta neist asjadest, mis aga ei tähenda, et ma ei mõtleks. Internet on täis igasugu uuringuid, statistikat, analüüse. Mõistagi enamus võõrkeeltes. Eestikeelne meedia eriti neid andmeid ei kajasta. Või siis teeb seda valikuliselt. Mõnikord on mul sellest kahju. Ajakirjandus neljanda võimuna saab oluliselt mõjutada poliitikaid ja poliitikuid.
Minu lugemisnimekirjas on palju sedatüüpi võõrkeelseid veebilehti, millest ma saan ainest mõtisklusteks. Toon vaid ühe viite blogile, mida pidevalt jälgin. Jakub Mariani hariduslik ajaveeb on kergelt loetav. Ma loen praktiliselt kõiki ta artikleid, olgu need mistahes ainevallast. Aga muidugi erilist huvi pakuvad mulle tema maakaardid. Neid on meelelahutuslikke, harivaid - hea teada, ning sügavalt mõtlemapanevaid. Viimased on just need, millepärast mainisin üleeelmist peaministrit ja meie meediat. Näiteid?
Tegelikult peaksime virisemise lõpetama, sest kõik on suhteliselt hästi:
Küll ma ootasin pagulasteema vaidlustes seda argumenti, et meie poliitikud Brüsselis ja ajakirjanikud meedias selgitaksid, et Eesti on juba niigi väga külalislahke riik võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega. Seega rääkida proportsionaalsest solidaarsusest pagulaskriisi lahendamisel on pisut palju palutud ja lubatud:
Kusagilt aegade hämarusest väidame, et eestlased ja ungarlased on Euroopa suitsiitsem rahvus. Õnneks on see tänaseks juba müüt:
Ah, et peaksime erinevate valdkondade poliitikates otsima narratiivi. Siin see on:
Aga miks ka midagi üldharivalt "kasulikku". Muidugi oleme me laulu- ja muusikarahvas. Metallimuusika poolest aga juba kohe-kohe Euroopa viie rikkama seas:
Mulle meeldib lugeda hästikirjutatud emakeelseid elublogisid - inimlikud mured ja rõõmud, olme ja muu. Üha tihedamalt aga väsin sellest ja lülitun ümber just nimelt sellisele lugemisele, mida Jakub pakub. Soovitan teilegi kui minu sisekaemused ja hala muutuvad tüütavaks.
Děkuji, Jakub!
Postitused
42 kommentaari:
Mulle tundub, et sa teed meile Ansipit siin :D
Numbrite asemel on kaardid, aga meetod on sama.
Internet ei ole teadmiste varasalv juba ammu.
Internet ei ole olnud teadmiste varasalv kunagi.
Internet ei sisalda informatsiooni vaid toorandmeid.
Informatsioon kujuneb inimese ajus Internetis kolades.
Informatsiooni Internetti paisates muutub see jälle pullikakaks,
mida teised peavad läbi närima, seedima, et Informatsiooni saada.
Statistika. Kui sünnid ja surmad, siis võib numbreid usaldada,
aga enesetapud on juba väga küsitav ja mida edasi, seda segasem...
Küsitlused on täielik porno, seda näitas Brexit ja Trump tõestas.
Sa näitad meile kaarte igasugu numbritega, et me tõsimeeli usuks?
Hen Zen,sa oled see osa rahvaarvust,keda on v ä g a vähe, ja need ei käi siin üldiselt...Hundi ulg on sinust parem.
Jajah, loeme parem piiblit ja partei põhikirja, sest need on materiaalsed ja ei paku iial yllatusi. Internett on saadanast ;)
Minu lemmikkaart on see viimane, metalbändide arv miljoni inimese kohta. See number peaks olema tsutt suurem, sest mul on ka yks metalbänd 😀
No aga rahva vaimu peab ju topsutama. Kui ikka pääminister isiklikult ytleb, et teate, peale jaanipäeva viisin auto liisingufirmale tagasi ja eila kella pandimajja, mis te arvate, mis siis eesti rannavetes lahti läheb. (Praegu käib tagasihoidlik kalevipojandus, ytleme vihjeks)
Me eeldame ja tahame LUGU nagu hundu seda teha oskab.
Me ei taha lihtsalt kuiva kopeeritud statistikat netist.
Selles mõttes läks hundu seekord enda seatud lati alt läbi.
Kui juba statistika on viimased kümme aastat hobiks olnud,
siis LUGU peaks algama noorest Andrus-poisist ja Gustav Naanist,
ringi kõndivast entsüklopeediast, kel oli taskust statistika
alati võtta, ja seda kõike ajal kui arvuti ja Internet olid vaid
Edgar Valteri seksikad illustratsioonid ajakirjas Horisont.
Kuidas Andrus-poisist kasvas Euroopa juhtpoliitik,
kes puistab statistikat nagu Gustav Naan omalajal,
see LUGU huvitaks meid, ja muidugi ämma unustamata :D
Mulle meeldiks aga äge arutelu selle kohta, miks Soomes, meie kallil lähinaabermaal ja hõimuriigil, on nõndapalju elavam majandus, ja kuulge, millest tuleb asjaolu, et neil on metalbände 5 korda ehk pea 500% rohkem kui meil, euroopa oivikul ja tiigrihyppajal. Miks eesti on jäänud uimaseks ja igale peikale meeldidatahtvaks odavaks järelejooksjaks ja tagakiitjaks, selle asemel, et talendikalt särada ja iganenud majandusmudeli hapnenud loorberitel vedelevad õhtumaad kaugele selja taha jätta.
Andrus ja Gustav olid rikastest peredest pärit jobud, kellel lihtne karjääri teha, samas kui enamus nende eakaaslasi vormileivast elas, kolm põlvkonda kahetoalises korteris koos. Sellised lood on alati sarnased yhel v teisel viisil.
Eesti on iseseisev olnud juba rohkem kui inimpõlve jagu, ja põhjendus, et aga meie just alles pääsesime okupatsioonist, aga meil just alles hakkab majandus hoogu võtma... paljuski valitseb retoorika, et kyll me ykskord alles hakkame, jõuame järele ja jätame kaugele seljataha ka veel. Kui sellised lubadused eetrisse ilmusid, olin kylmetav ja nälgiv keskkooliõpilane, nyyd aga puruhaige keskealine, toonased broilerid on kasvanud rammusateks orikateks, aga poliitika on ikka sama - kannatage, palvetage, kord ikka õndsaks saate.
Kallis kaaren, Soomes on sõnavabadusega lood halvasti,
seepärast peab ennast muusikaliselt karjudes välja elama :D
Soomes on sõnavabadusega VÄGA halvasti jätkuvalt, ja
Soomes on majandusega ka VÄGA halvasti, loe uudiseid.
Hea uudis oleks see, et nii jõuame me Soomele järele,
paha uudis on see, et me oleme valgusaastate kaugusel
Soomest, Rootsist ja muust läänemaailmast rääkimata.
Gustavi kohta ei tea, aga Andrus on pärit Tartu lähedalt Kandikülast väga vaesest perest.
Ansipite maja on juba aastakymneid Tartus Tammelinnas yks suuremaid ja päris uhke.
Oo, muusikaline eneseväljendus on minu lemmikteema.
Totalitaarsetes riikides on ainult estraad lubatud, räppar ja rokkar saavad mõlemad miilitsalt tappa ilma edasikaebamise õiguseta.
Md, kui mul on yhiskonnale midagi öelda, siis muusika kaudu jõuab see inimesteni, niisama jutt kaob olmemyrasse. Rokkbändide kasuks räägib see, et kui niisama synteka kõpsumise saatel jalanõksutajaks võib iga loll hakata, siis trumm, bass ja rytmi ning soolokitarri mängimiseks peab jumal olema :) samas, ei pillid ega helitehnika ei ole rumalatele ja/või sygavalt vaestele, see nõuab aastatepikkust pyhendumist ja vajadusel mõnest muust asjast loobumist.
Mind ei huvita, kui kalli autoga keegi sõidab. Kui bändiruumis hakkab labast ja lolli juttu ajama ja kaableid tallama, siis lendab kohe uksest välja koos oma eduga.
Ega selle suitsiidinumbriga ka midagi hõisata ole. Esiteks on number ikkagi üsna suur, teiseks võiks vaadata, millises populatsiooni osas see number suurim ja kasvamas on.
Minu postitus ja ja seal olev viide oli seekord suunatud sellele, et tekiksid mõtted. Miks mitte siis ka selline peene irooniaga nagu Hen Zenil. Muidugi on mulle sümpaatne Siili arvamus. Enam-vähem sedasi lähenen ma kõigile neile maakaartidele viidatud blogis.
Seal on näiteks selline, et oleme teiste riikidega võrreldes päris kobedad kõrgema astme hariduse omamises. Panen siia kõrvale meie tööandjate ja paljude poliitikute arvamuse selles, et Eestis pole piisavalt haritud tööjõudu - peame hakkama sisse tooma. No ja siit hakkab mu mõte liikuma ... Euroopast pole neid sisse tuua, pole neil omalgi. Järelikult tuleb otsida spetsialiste mujalt, eeldatavalt Aasiast (Jaapan, Hiina jne.). Meie diplomaatiline esindatus neis regioonides ... Jne.
Küsimus pole selles, kas minu diletantlik mõte liigub õiges suunas. Tähtis on see, et mind panevad igasugused uuringud, analüüsid, statistikad mõtlema. Praegu loen näiteks aastaanalüüsi "Kuritegevus Eestis 2015" ja mõtlen :).
Ametlik vale pidi olema statistika.Siit blogist oleks mina siiski ka omanäolisemat loomingut oodanud , kui need viimase aja postitused kipuvad olema. Minu viga loomulikult. Minu ootuste latt oli ka liig kõrgele seatud, nii et reaalsus jooksis alt läbi sealt. Juhtub, kuigi minul viimasel ajal mitte eriti .
Härra Ulg on üks väga vastuoluline isiksus, ma vaatan .
Kui ta muidugi ei ole koondportree või ütleme isiksuste kogum, kes on kokku koondunud blogisse Hundi Ulg . Viimase oletuse poole kipub minu kaalukauss viimasel ajal üha rohkem ja rohkem kalduma. Eriti , kui kõik postitused järjest läbi lugeda. Kord ostab isand Ulg oma praeguse elamise omal ajal , ja samas väidab , et külalisi ta omale koju tuua eriti ei saa, kuna elamine kuulub lähedasele, kes teda kurjal ajal heast südamest aidanud .JA siis vidab , et siiski on maja tema oma, mille tema oma lähedasele pärandanud on, kuna viimane kõvasti sinna investeerinud on . Muidugi võib olla, et ka kõik variandid õiged on. Et algul elas, aga siis ostis ära, ja nüüd parendab. Aga siis tekivad jälle uued vasturääkivused . :D
Eks neid vasturääkivusi on teisigi. Kel huvi, see ajab näpuga ise järge .
Kahju, et olen ootusi petnud.
Tegelaskuju Hundi ulg eraelu kujutamine on kahtlemata kunstiline liialdus, kus autor proovib järgida kindlajoonelist dramaturgilist liini. Kuid nagu näha lugeja reaktsioonist, siis näpuga järge ajades on lugu siiski ebausutav. Kahju, et ka selles osas olen pettumustvalmistavalt saamatu.
Tuleb vist siiski see grafomaanlik ajaveeb lõpetada.
Eiiii! karjatab siitpoolt omakasupüüdlik lugemishull. Kirjanduslik tegelane või mitte, see ei ole tähtis. Ma armastan lugeda häid kirjatükke ja jumal paraku on mulle viimasel ajal eriti vähe häid raamatuid kätte sattunud, küündimatut ja viletsas keeles kirjutatud rämpsu on aga küllaga saada. Järelikult tuleb lugeda teistsorti kirjandust, interneti vahendusel. Hundi Ulg on igatahes üks parimatest. Mulle väga istub see mõtlik ja sügav eneseväljendusstiil.
Vasturääkivuste koha pealt aga ma parem sõna ei võtaks, sest ma võiks oma elu kohta ka miljon vasturääkivat fakti esitada. Alates sellest, kas ma olen vaene või rikas (nii rahaliselt kui emotsionaalselt mõõdetuna), kelle ülalpidamisel elan, mitu liiget peres on, kas ma olen üksik või kaaslasega, mis on minu praegune amet...? Ma võin iga teema kohta öelda nii seda-kui teistpidi ja kõik see vasturääkivus on ometi tõde.
Kirjuta ikka. Sind armastatakse.
Lendav peab veel kaua ilmas õppima, enne kui aru saab, et isand Ulu avaldus kirjutamise lõpetamise kohta oli puhas manipultasioon. Just seda ta ootaski, et tuleb Lendav ja Co ja igasugused teisitimõtlejad risti lööb :)
Jumal temaga, selle blogiga- ei ole ju tõesti head kirjandust palju . Ma lihtsalt avaldasin oma arvamust . Nitasin nõrgad kohad kätte . Otsisin juba lapsen multikatest loogikat, no ei ole midagi parata ...
Arvasin, et siin, kaugel külas, eemal peavoolumeediast
saab rahulikult igasugu arvamusi lugeda ilma et keegi väga
isiklikuks läheks, aga ei, ikka sugulased? kohe kohal,
sest maja, maa, mets ja ka koeratoit vajab jagamist :D
Eks sa läksid ise ka selle looga Andruspoisiga isiklikuks.
Mis vahet oli tegelikult Leningradi kõrgemal parteikoolil
ja Tartu Ülikoolil, sel ajal? TÜ-st tuli valdavat joodikuid.
Andrus on Euroopas tippametnik, aga seal on ka Marjustin!
Ehk, seis on 50:50 maailmavaateliselt Euroopa tasandil.
Heldeke,mis kamp on nüüd äkki lahti pääsenud...
Just :D
Kellelgi on vist väga halb olla. Või vähemasti ei ole mul õnnestunud veel näha inimest, kes kirjutaks kellegi isiklikus blogis negatiivseid kommentaare, heidaks ette üht ja teist ja oleks ise samal ajal õnnelik. Aga ega ma ei imesta - õnnetuid inimesi terve ilm täis ja oli vist vaid aja küsimus, et mõni neist lõpuks ka siia satub :) Mina end lugejana igal juhul häirida ei lase, loodetavasti selle blogi omanik ka mitte. Üht tahaks siiski soovitada - kui miski väga närvidele käib ja vale tundub, siis võiks minna mujale, kus kirjutaja arvamusavaldused kommenteerija mõtteviisiga paremini kokku kõlavad. Ja elu saaks kohe tükk maad helgem :)
Muidugi olen ma pisut hämmingus ja häiritud. Minu vastus Anonüümsele ei tähenda muidugi seda, et ma blogimist lõpetaksin :).
Mõistagi ei kavatse ma siin blogis avaldada oma varade deklaratsiooni, et rahuldada kellegi uudishimu. Ega kavatse ka selgitada kirjapandu loogikat või kellegi jaoks arusaamatuid (?) vasturääkivusi. Nagu alles hiljutises sissekandes mainisin, olen hetkel seoses tervisega tavalisest emotsionaalsem. Ma ka edaspidi ei kustuta ühtegi kommentaari. Ka neid, kus hakatakse urgitsema minu isiku kallal. Aga tõepoolest, Anonüümne, ehk oleks sobivam tõstatada minu isikustatud personaalküsimus kasvõi näiteks Perekooli teemana, sest sealseid tekste ma ei loe. Sa siiralt teeksid mulle sellega vähem haiget, sest hetkel on mul niigi sitt olla. Tänan Sind!
Kui inimene räägib lõppudest, siis enamasti on ta nendele lõppudele juba mõelnud, see jutt ei tule tühjast kohast. Ja ükskord saabub see lõpuaeg kätte ka. Vääramatult. Ma lükkaks seda lõppu nii kaugele, kui vähegi võimalik, iga kord, kui siin blogis on pikem paus, tuleb juba kõhe tunne peale, et äkki jätku enam ei tulegi...?
Ikka ja jälle ma imestan, kustkohast tulevad sellised haukujad, nagu siin eespool näha võib, aga ma vist ei saa sellest kunagi aru saamagi. Issanda loomaaed on kirju.
Hundi Ulg on pensionil riigikoguja, erastaja, rahareformija ja jurist yhes isikus, kellele edasi tiksuvad firmad jooksutavad nii rammusat pappi, et peab oma raha täis kilekottidega metsas paksu- ja lolliameti eest peidus elama. Simpel.
Kuna mina kindlasti tema lähedane sugulane ei ole ja kindlasti ei anneta ega päranda ta mulle taburettigi, siis on personaalkysimus sellega lahendet.
Vara ja sugulased on piinlik teema, mida ma ainult läbi huumoriprisma puudutaks, aga tervisemoment tekitab sygavat kaastunnet. Kuna inimene on elanud pika ja tegusa elu ning kätte on jõudnud aeg, kus mitme hea mõtte täideviimiseks on tervis liiga halb. No kannata veel oma äralahkumisega, kauaaegse lugeja rõõmuks.
Pohui.
Delfis saab rohkem feimi. Perekool on nõrkadele.
Me mõtleme palju, aga räägime vähe.
Ja kui räägime, siis juttu jätkub :D
Ma ka lyhikese jutu mees ;)
Kui keegi valdab õigekirja, siis mis saab olla selle vastu, et temalt saabki aina õiget kirja.
Arendab ka muid mõtteid, võimeid, peale poolt ja vastuolemise. Ekseldes midagi huvitavat lugedes pole usaldusväärsust millestki kohe testida. Siis märgataksegi kuskil ka rohkem ringi vaadata, märgatakse ja las no küsitakse. Kust muidu aru saada, kus on privaatsuse kaitse ja eksimiste või fantaseerimiste piir. Kas asi on libastumises või enesekaitses. Paljud asjad polegi ajas muutumatud või ühe lause tõed. Sümpaatia ja empaatia peal on privaatsed või kinnised, oma ringiga blogid. Tugev kaitse arvamuste ja analüüsi paljususe eest. Sõprus võib üsna isoleerivalt toimida.
Kunagi varem olen samas blogis lugenud, kuidas vasturääkivuste märkajal tekkis lihtne usaldusväärsuse küsimus. Loogiline ju. Ei maksa häiritud olla inimeste tähelepanelikkusest. Loetakse järelikult mõttega. Eksib selliseidki tundega lugejate sekka. Kirjutaja teab, kummale midagi adresseerib või saab mõlematega hakkama, kas ja mida vastu ootab. Kahju, kui ühed teisi peremeheks hakates peletavad.
Juhuanon Ükskomm.
Kaamosega päri.On teisteski blogides selliseid jauravaid ringiväntajaid,irisevad tühja mõttetut tuult hammaste vahelt oma ego plaasterdamiseks.
tallinlanna
Kui sina tohid sedamoodi sõnakunsti panna, siis tohime meie ka.
Usaldusväärset ja loogilist otsin ma Riigiteatajast, mitte aga bloggeri päevikukirjanikeklubist. Sa pole halvem, aga ka parem kui mina v keegi teine.
Teeks statistikat. Loeks üle, mitmes kommentaaris on piltlikke, ülbitsevaid, iroonilisi, sarkastilisi, vihjavaid, halvustavaid ütlusi, pöördumata otse ja selgelt kellegi kommi suhtes, et mis seal oli lugeja piiri ületav. Andes võimaluse teisel selgitada, kas eesmärk oli ikka nii halb, nagu ärritunute poolt paista lastakse. Kaardistaks anonüümsete ja mingite kontode kaudu selliste ütlemiste osakaalu. Statistika võib ju suur või väike vale, ka nonde vend olla, aga on kontrollitav, kõrvutatav väidetega.
Kakskomm.
Palun vabandust.
Mu eneseväljendamise oskus on ilmselt kadunud.
Kui ikka selgelt kõnelda ei mõista, on targem suu kinni hoida.:)
Ma tänan Kolmkommi lahkelt antud võimaluse eest, aga paraku pean seda juba eos surnult sündinud lapsukeseks . Tänan veelkord oskuse eest kasvõi proovida mind mõista .
Enda arust ei läinud isiklikuks, mida ei saa aga minu oponentide kohta ütelda. Mina avaldasin arvamust f i k t s i o o n Hundi Ulg kohta , omamata õrna aimugi , kellega mul tegemist on . Selsamal lihtsalt põhjusel ei saa ka mul olla sugulussuhet siinse autoriga . Vähemalt mitte minule teadaolevat . Sellest tingituna ei huvita mind absoluutselt blogija varanduslik seis .Ja tegelikult ei ole elupäevad huvitanud , mis kellegil on . Ahne ei ole
kunagi olnud, ja võõrast vara ei taha . Mis mul on , on oma , ja minule piisab sellestki .
Kusagil ei olnud kirjas ,et teretulnud on ainult ühte sorti arvamused . Teinekord paluks siis stiilinäidet ka, kuidas seda blogi siin kommneteerida, ilma et kohe sarvede vahele ei antaks . No et teised teaksid minu stiilivigade pealt õppida, ja mitte libastuda . Aga sellega mina siin nüüd oma osalemise lõpetan .
Mis puutub blogipostituses mainitud isamaa edusamme võrreldes teiste riikidega, ja et eestikeelne meedia neid andmeid eriti ei kajasta, siis juhtumisi just maakaardipostitusega samast allikast ilmus küll eestikeelses meedias ka midagi. Seda napilt varem blogist. Üks kaart torkas täna silma, novembrikuupäevaga. Uuesti otsimine üle jõu, et viksilt viidata.
Anonüümsel pole mind miskist tänada. Üldse ei saa aru, mitu erinevat inimest kommenteerib.
Anon Nelikomm. Ei, mul on see kolmas, seega Kolmkomm.
Hunt,18:30 on sinu generatsioon...
Ma jään ikka selle LOO imperatiivi juurde.
Kas LUGU või FAKTID, kumb on siin elus tähtsam?
Kui sul pole LUGU, siis ära tule ka FAKTIDEGA laiama.
Kui nüüd jälle Andrus-poiss näiteks tuua, kes on
lisaks paljudele pagunitele on ka TÜ-s õppinud keemik
ja seal on ka katalüüsi kui fenomeni kursuses olemas.
Ehk, kui muidu tundetutele tüüpidele lisada katalüsaatorit,
siis kohe reageeritakse ja minnakse lausa pahinal põlema :D
Mina ei ole keemikuks õppinud, töötanud keemilise füüsika alal :D
Kas just minu katalüsaatoriks, aga kuidagi tuttav tunne tekkis kohe
kui Vene propaganda tööstus põhjendas oma väljamõeldisi LOO loomises :D
et see ei ole ju paha, see on tegelikult ju väga naljaks, läheb rahvale peale.
Nii ongi, aga sitt läeb keema "sihtgrupil", kes ei puutu üldse venemaa asjasse,
kes ei taju vene inimese naljasoonest ega üldse HUUMORIST, IROONIAST, SARKASMIST.
Ehk, NARRATIIV on tänapäeva uus STATISTIKA ja FAKTID on nohikutest fossiilidele...
Tahaks kellelegi tabletti pakkuda...
Ise tuleb oma kõik oma tabletid ära süüa. Iga paki peal ju kirjas, et ära anna teistele. :)
Medutsiinitöötajana arvan, et olen ühe palati vahele jätnud,Anomaalika Q...Hea,kui sina terveks oled saanud.
Ma arvan, et siin ei ravita meditsiinitöötajaid. :)
Ma olen viisakas inimene, söön kõik ära, mis pakutakse. Mis täna menyys on?
Postita kommentaar