Piret on üks üheksateistkümneaastane neiu. Parafraseerides tuntud tõdemusi: ütle, mida sa sööd või kes on su sõbrad ..., võib tänapäeval mõndagi inimese kohta öelda selle järgi, mida ta televiisorist vaatab. Piret on populaarsete kodumaiste telesarjade "Kättemaksukontor" ja "Padjaklubi" sihtgrupp, seega nagu tavaline tüdruk. Piret õpib ametikoolis. Ta armastab oma ema ja lähedasi. Nagu ikka, tuleb mõnikord harutada tekkinud elu sasipuntraid ja alati ei saa kõike lähedastega jagada. Ka siis kui tahaks. Abi tuleb osata küsida. Mõned meist õpivad seda kogu elu ja ikkagi edutult. Sotsiaalmeediasõpru tüdrukul arvukalt pole. Ometi, umbes kuu enne Sündmust kirjutab ta sellest, et on kurb ja palub mitte pöörata talle selga hetkel kui ta vajab tuge.
Kirly on Piretist kümme aastat vanem. Nad on omavahel sotsiaalmeedia sõbrad. Erinevalt Piretist on noorel naisel sotsiaalmeedias arvukalt sõpru. Osalt on see tingitud Kirly töö iseloomust. Ta peab olema natuke psühholoog, pisut pedagoog ja ka sotsiaaltöötaja. Tema ameti eripäraks on luua noortega kontakte, tekitada teatud usalduslik vahekord. Naine on noorsoopolitseinik. Tema tööks on noorte kuritegevuse ennetamine, avastamine, menetlemine. Ta on oma töös väga osav ja hea.
Aasta alguses sõidab Piret oma eakaaslasest sugulase juurde. Sugulane õpib ülikoolis ja on alustanud tööd erivajadustega inimestega. Nendega, keda me nimetame mõnikord vaimult õndsateks. Miks Piret just temale külla sõitis, seda ma ei tea. Aga just sealt, hilisõhtul, saadab Piret sõber Kirlyle sõnumi, et tal on tekkinud oma koolidirektoriga tüli, ta hangib kusagilt endale relva ning kooli tagasi minnes laseb esmalt direktori ja siis ennast maha.
Viie päeva pärast peetakse Piret politseitöötajate poolt kinni. Pärast kahte päeva arestikambris ja kõiksugu uurimistoiminguid saadetakse ta pooleks kuuks ekspertiisi teostamiseks kinnisesse raviasutusse. Samaaegselt loetakse põhjalikult tüdruku isiklikke päevikuid. Uurijad teevad oma tööd. Nad selgitavad tõde, kuritöö koosseisu ja teo motiive. Piret lastakse kuni kohtuni vabadusse. Tal on keeld lahkuda oma elukohast.
Uurimisega ei venitata. Mõned nädalad enne kohtuistungit postitab Piret oma sotsiaalmeedia kontole pildi:
Ühele sõbrale see pilt meeldib. Eeldatavalt selleks ajaks on Piretile selgitatud, milles teda süüdistatakse ja milline on selle eest maksimaalne karistus - kuni viis aastat vangistust. Prokurör pakub diili ja riigi poolt määratud kaitsja soovitab nõustuda kokkuleppega.
Kohtunik tuvastab, et Piret on ennast süüdi tunnistanud ja lisaks ütlustele on süü põlistatud muude asitõenditega. Piret kinnitab kohtus seda, et on prokuröri ja advokaadi kokkuleppest aru saanud ning see väljendab tema vaba ja tegelikku tahet. Kohus mõistab Pireti neljaks kuuks vangi, mida ei pöörata täitmisele aastase katseajaga. Kaks nädalat peale kohtuistungit avaldab Piret sotsiaalmeedias sõpradele oma hetkemeeleolu:
Ükski Pireti vähestest sotsiaalsõpradest pole seda veel kommenteerinud. Piret kohtuotsust ei vaidlustanud. Päevikud tema salajaste ning intiimsete mõtetega on talle tagastatud. Piret ja Kirly on sotsiaalmeedias jätkuvalt teineteise sõbralistis.
Postitused
8 kommentaari:
Selliseid tugevaid masendavaid tundeid ja hävitamissoovi tekitab muuhulgas ka depressioon. See tydruk vajab usadusväärset emafiguuri, mida mitte ykski psyhholoog iial ei täida, ikkagi võõras inimene. Tydruk ei usalda mitte kedagi ja pärast esialgset yhiskonnaelus ämbrisse sattumist on tal põhjust olla veel usaldamatum ja agressiivsem, kaotada pole tal ju enam midagi. Vanemad täiesti ilmselt temast ei hooli, pole kunagi hoolinud. Täis kõht ja riided pole hoolimine, vaid olme ja kohustus.
Neiul on kliiniline depressioon, aga enamuse rahva arvates on depressioon kõigi oma kriiside ja komplekti kuuluvate valudega laiskus, tuju, kapriisitsemine, tydrukud ja naised ju ainult tujutsevad tyhja ja nõuavad tähelepanu. Ja hullude koht on hullumajas ja tydruk ise on kõiges syydi.
10-l juhul kymnest on see komplekt põhjuseks, lisaks erinevad olmelised detailid, miks asjad on just nii. Me oleme just kaotanud veel yhe toreda loomingulise noore. Vaevalt temal endal v teda ymbritsevatel on niipalju aru peas, et senistest probleemidest välja saamiseks uusi ja tõhusaid võimalusi leida.
Mul läks paremini, puuri ei pandud.
Kohus tegi otsuse 20 päeva tagasi. "Sündmusest" endast on möödas nüüd juba kolm kuud. Ka mind huvitab, millist tuge ja abi on tüdruk saanud. Kas tõepoolest oli selleks abiks ainult tema kurjategijaks tunnistamine ja karistamine?
Paakun, et jah.
Kirjutasin Lendava plogisse depressiooniteemasse paar kommi, mis selliste tydrukute tekkimist ja edasist saatust valgustavad.
Ehk tema on paremast perekonnast, aga igal juhul on algusest st lapsest peale tema suhtes mõistmise asemel kohtumõistmist rakendatud a la Issi annab valge jope peale jätsipleki tegemise eest vitsa. Kõrvaltvaadates on keskmine armas Eesti pere. Eks sa oled selliseid inimesi isegi karjakaupa näinud.
Muidugi on Pireti olemine tähtis. kuid siin jutus on ka muud kihid. Arvan, et kõigil ametiisikutel oli selge, milline on Pireti ähvarduse tõsiseltvõetavus. Peaks selge olema ka see, miks ta oma mure väljendamiseks valis selle tee. Seda näitab kokkuvõttes ka karistus. Kas aga ametiisik võib eirata oma ametijuhendit ja -kohustusi, jätta reageerimata viisil, nagu teda on õpetatud? Kas selline "sõprus" oma ametikohustuste täitmiseks, noorte ja laste usalduse võitmine ja siis reageerimine kogu seaduse karmuses on eetiline?
Mnjah.
Selle kommentaarikasti all on nõue : Tõestage, et te pole robot.
Kusagil on midagi väga hullusti viltu läinud, kui töölepingud ja ametikohustused hakkavad inimest robotiks muutma. Etteantud reegleid täitvaks masinaks, kes lihtsalt teeb seda, mis ette nähtud ja ei hooli oma tegude tagajärgedest, kuni tema teod on eeskirjadega põhjendatavad.
Mida teha, kui ametikohused muudavad su masinaks?
Lisaks veel, ja ärgem ära unustagem, selliseid asju tehakse meie nimel. Kui meie oleme riik (ja seda me ju ikkagi oleme, või mis), siis oleme meie ka need, kes oma esindajate kaudu on sedalaadi noorsoopolitseinikud palganud, neile ametijuhised kirjutanud ja neilt sedalaadi ülesannete täitmist nõuavad ja neid selle eest premeerivad.
Tegelikult ei tohiks selle mõtte pärast öösel magada saada. Või siis selle pärast, et ikkagi saab magada.
Sinu kommentaari sisu paremaks mõistmiseks, Tqnis, pole vast liiast märkida, et Kirly tunnistati pool aastat enne Sündmust riigi parimaks noorsoopolitseinikuks. Tiitel kohustab?
Ma arvan, et asjade sellisele kulule aitas kaasa inimestel veel värskelt meeles kooliõpetaja tapmine Viljandimaal, mis iga normaalse inimese turjakarvad turri ajab.
Teiseks, veebipolitseinike variisikute info ei ole privaatne erinevalt eraisikute sotsmeediakontodest, karmi käitumise taga on rohkem rahvast. See, mida Nn Kirly oma kontol luges ja tegi, on osa politsei ennetustööst ja kogutud infiga tegeleb mitu inimest. Mul on 1) fb konto ja 2) elukoha tõttu politseiga tavalisest inimesest palju rohkem kokkupuuteid, seega tean, millest räägin. Ja jälle- politseinikud jt ametnikud ei ole deus Ex machina, vaid inimesed meie keskelt, meie moraali, kommete ja suhtumiste kandjad. Aga oma ameti tõttu tegelevad nad igas olukorras nö laibavedajate e yle piiri läinud asjade kraamimisega. Olen suht kindel, et inimeste seas on antud tydrukul samamoodi raske olnud ja terve hulk rahvast hoolitses selle eest, et asjad jõuaksid just sinna, kuhu jõudsid. Ärme unusta ega alahinda inimeste pahatahtlikkust ja parastamishimu omaenda kokku pätsitud asjade yle.
Postita kommentaar