Peaks ka aastale joone alla tõmbama enne kui teised blogijad lipsu lõdvemaks lasevad. Esmakordselt jõudsin tõdemuseni ja oleks kohane ka ülestunnistus, et mulle ON muutunud oluliseks, et mõni inimene seda ajaveebi ka loeks. See ei tähenda, et oleks muutunud see kunagine kirjutamise algpõhjus. Mulle pole tähtis ka klikkide arv, ning see pole öeldud võltsilt. Ei vali ma teemasid ega lugusid selle järgi, et kellelegi meeldiks. Kirjutan ikka sellest, mis parasjagu meelel või iseenda jaoks huvitav. Aga lugejad on muutunud siiski oluliseks. Kõige paremini iseloomustab seda mõni päev tagasi tekkinud kummastav tunne. See situatsioon periooditi siin pagenduses kordub. Majas on täielik vaikus. Istusin kirjutuslaua taga ja vaatasin teele. Juba mitmeid päevi ei ühtegi autot ega inimest. Nagu maailma lõpp, aga mind vist unustati ära . Blogi kaudu välismaailmaga sidepidamine kinnitab selles muidu idüllilises vaikuses, et kusagil on veel siiski elu ...
Lõppeva aasta postitustest on klikitud kõige rohkem kirjutistele Õuemängud. Järgnevad Kooseluseadus ja Lenini sünnipäev. See muidugi ei tähenda, et neid ka loetud on. Isegi ju otsin internetist kõiksugu asju, aga ega ma neid avanevaid lehekülgi alati läbi ei loe. Igatahes leheküljele paigaldatud statistikavidin kinnitab, et mööduv aasta tõi siia blogisse rekordarv lugejaid ja avatud lehekülgi. Kõige rohkem satubki siia lugejaid läbi otsingumootorite ja blogipuu. Loomulikult on kõige rohkem lugejaid Eestist. Ülejäänud riikidest on märkimisväärselt klikitud USAst, Leedust ja Soomest.
Kommentaare kirjutatakse. Suured tänud! Mõnikord areneb isegi midagi vestluse taolist. Mul on selle tagasisidega ilmselt vedanud, keegi pole midagi halvasti ütelnud. Mõnes teises kohas loen lugejate arvamusi ja mõnikord hakkab piinlik. Endal on ka häbi ühe asja pärast. Alles täna avastasin kommentaari, millele olen jätnud reageerimata. Dr. Levin tundis kirjutises Juudi pank ära oma vanaisa. Minu häbi on sedavõrd suurem, sest just sellised kommentaarid õigustavad selle blogi olemasolu, need minevikus tuhlamise lood. Olgu need muud tekstid siin pealegi sellised small talk asjad "mahu täiteks".
Aastakokkuvõte poleks täiuslik kui ma ei avaldaks tänu kõigile teistele kirjutajatele, kes esile toodud kõrval olevas blogirullis. Tänan, et lubate mul olla osaline teie tegemistes ja mõtetes. Kuid nende kõrval on ka teisi kirjutajaid, keda vahelduva eduga sellel aastal olen jälginud. Tahan neid linke jagada, et äkki keegi leiab ka midagi enda jaoks:
ShoppingQ Autori enda poolt päisesse kirja pandud lühitututvustus ei vaja täiendavaid selgitusi.
Hieroglüüfid liblikatiival. Raine kirjutab elu võimalikkusest (õpetajana) provintsis.
Minu peas. Tihti napisõnaline, kuid ilmekas.
Surnudhing kirjutab. Ängistav. Kui oskaks siis aitaks.
Taibu inertsus. Lihtsalt elust.
Ma olen jälle konvekal ... Hea näide elublogist, mis kvalifitseerub minu silmis kvaliteetblogindusse.
Meie kodu lugu. Kodu loomise/ehitamise/remontimise/renoveerimise blogid on üks mu lemmikteemasid.
Sving pastellides. Sirly blogi lugedes tunnen alaväärsuskompleksi selles, et ma ei austa oma emakeelt sedavõrd, et vigadeta kirjutada. Stiilist rääkimata.
La donna e mobile. Elu, mis sisendab oma pisiasjades optimismi.
Koduperenaine. Ilma meeleheiteta. Pidevalt arenev lugu, parem kui mistahes seriaal telekas.
herz. Bloginud päris kaua. Ja ikka huvitav. Eriti nüüd, kus juttu ka ülalmainitud lemmikteemast. Kuid ka ilma selle teemata loen alati hea meelega.
Subjekt: inimloom. Postitusi veel vähe, kuid paljutõotav. Meeldib stiil: saunafüürer :)
Pikaks läheks see nimekiri. Aga sellised loetelud on vajalikud. Olen ka ise sellistest loeteludest leidnud blogisid, mis kuuluvad minu veregruppi.
Eks ma ise toksin siis uuel aastal edasi. Jõudumööda.
Postitused
29 kommentaari:
Tore, kui ikka mind ka loetakse ja ära märgitakse! Aitäh!
See on üks minu lemmikblogidest. Aus, maalähedane ning ehe.
Sain sinu blogide nimekirjast ka enda blogirulli paar uut kirjutajat juurde. Aitäh!
Ilusat lõppu ja veel paremat uut!
Uih. Ma nüüd ei tea, kas seriaaliga võrdlemine on hea või halb, sest ma pole neid ammu vaadanud. Aga eks lastega elu ikka areneb, jah ... ja mõned naisterahvad (mina ja vast veel mõni) on kord juba ülearu emotsionaalsed.
Igatahes tänan äramärkimise eest.
Mina käin siin hooti, tavaliselt ei kommenteeri, aga igal korral loen vahemised postitused ka huviga läbi. Eriti põnev on ajaloo-osa, sest kõigist neist teemadest tean ma häbiväärselt vähe.
Tänud heade vihjete eest ja jaksu uueks aastaks!:)
Niisugused blogide hindamised ja tutvustustabelid on väga tänamatud asjad, sest alati on neil, kes nimetamata või nimekirjast mingi aja möödudes välja langenud, tunne, et nad on millegipoolest halvad.
Niisugused hindamised on tavaliselt neile, kelle blogi ei nimetata või kes on nimekirjast välja langenud, kibedad, sest tekitavad tunde, et nende blogi on vilets.
Mu meelest on nimekirjad pigem positiivsed. Blogisid on nii palju, et kõigi sobivateni ei pruugi ise jõuda, olen isegi leidnud niiviisi vägagi lugemisväärilisi blogisid. Ja nimekirjast väljajäämine ei tohiks täiskasvanud inimest küll enam liiga palju morjendada, tegu ei ole ju mingi võistlusega auhinna peale. Nimekirja ei ole mõtet ju ka lõpmata pikaks venitada, siis see enam ei toimi...
Lgp Anonüümne, püüa võtta vähem isiklikult. Keegi ei soovi Sind ju solvata. Sellised nimekirjad ongi meelevaldsed ja sõltuvad väga palju juhusest - milline tuju juhtus kirjutajal nimekirja koostamise hetkel olema, kellega viimati suhtles, mis mõtles, mis oli aktuaalne... Ja see seisund muutub üsna kiiresti. Võibolla tund varem või hiljem oleks see nimekiri teistsugune saanud. Kui väga tahad ennast kehvasti tunda ja kedagi süüdistada, et Sind on nimekirjast välja jäetud, oleks kõige õigem süüdistada juhust.
Jõudu ja rõõmu uueks aastaks!
Pole vahet, kas istud päevi metsamajakeses või toimetad suurlinnas keset inimesi, üksindus saab igalt poolt kätte, sest inimesed ümberringi ei pruugi veel tähendada kaasamõtlejaid või huvitundjaid. Blogimine on tore, sest nii saab tunda end osakesena ühest loomingulisest ja kirevast seltskonnast.
Edetabelid, lemmikud,hierarhiad on vist otseselt amps hea ja kurja tundmise puust . Või ongi inimeste lahterdamine see Hea ja Kurja Tundmise Puu ?
Igatahes vist sellest nähtusest saab enamus hädasid oma alguse .
Palju kurbust ja tuska sellised võrdlemised teevad inimeste ümber ja inimestes endas ? Juhtub inimene ise ennast alaväärseks mingil ajamomendil pidama ning siis veel kõigele lisaks leiab oma nime olevat välja jäetud endale olulise isiku edetabelist - see on olukord , mida kurjemalegi vihavaenlasele ei sooviks . Ja siis tuleb veel keegi soolatopsiga ja kilkab, et solvunu on lapsik .
Kusjuures, ma ei ole see anonüümne, aga ma tahtsin lihtsalt , kui võib , kribada siia mõtteid, mida minule tekitab sõna " edetabel "
Aastavahetus ja jõulud on üldse aeg, kus inimeste üksindus kõige teravamalt esile tuleb. Suurlinnas, metsatukas .
Igaühel ei ole oskust oma hinge lahti rääkida . Mina näiteks vist olen üldse " hingetu " .
Endast räägin väga vastumeelselt . Samas : mingi vägi on ju meid kõiki siia blogi sappa kokku toonud . Järelikult on meis kõigis miskit ühist,kellel sisse keeratud, kel välja pööratud .
Kena aastavahetus kõigile !
Ma vabandan, ei ole tahtnud kellelegi soola küll haavale raputada. Ütlen lihtsalt, et mu meelest ei tasuks selliseid nimekirju võtta lõplikuna või edetabelina. Sarnased viitavad postitused on ju mõeldud hoopis positiivsena, mitte kellelegi haiget tegemiseks.
Ootan iga postitust ja naudin seltskonda, kes on blogi ümber kogunenud.
See siin on üks mu lemmikblogisid. Huvitavad ja omamoodi mõttekäigud, tihtipeale valusalt ausad ja ausalt valusad, üdini inimlikud. Ja postitused ajaloost, need on nagu kirss tordil.
Soovin sulle kõike ilusat uude aastasse, tugevamat tervist ja paremaid unesid, ja lugejaile mõeldes nobedaid näppe, tahtmist mõelda ja öelda.
Ka mina olen üks neist, kes tunneb pigem tänutunnet, et mind sobiva veregrupiga inimeste blogidele on turvaliselt juhatatud, ja mingi eduredel pole oluline: igaüks on omamoodu kirjutamiskunstis hea või siis väga hea ;).
Kuna ise blogimisega ei tegele, siis taolised juhuslikud viited ja nende abil saadud rõõm on olnud inimhinge suuruse osas avastuslikud või ka tähenduslikud ning sedasi eluümarnurki pikendanud ja laiendanud ja avardanud.
Kena uut aastat!
Head uut!
Ma ei viitsi mulle mitte teada inimeste plogisid lugeda, sest no ei huvita mind võõraste inimeste igapäevaelu, eriti kui see käib hoopis teistsugustes tingimustes ja puudutab ellujäämiseks mittevajalikke asju. Lugemine pole mulle ajaviide, vaid infi hankimine. Siinlehel on aga maal elavale mitte enam yldse noorele mõlgutluskalduvustega isikul pidevalt huvitavat lugeda. Palun meie rõõmuks jätkata!
Head uut aastat, nii isiklikus kui blogimise plaanis.
Ammune Austajanna
Nõus 1. jaanuar 2015 15:49-ga. Ja imestan minagi,et täiskasvanud inimesed on häiritud kuskilt väljajäämisest/mittemärkimisest!!?Saalist kostis naeru,ütleks selle peale kohe.
tallinnlanna
Nime te anonüümsed kommenteerijad muidugi ei julge oma ilkumistele alla panna?
Anonüümsena on hea naerda .Ohutu .
Aga minul on sellest anonüümsest kommenteerijast, kes haiget sai ,lihtsalt kahju.
Miski tema postituses ütles, et kunagi ta oli oluline ja järsku muutus tarbetuks .
Kas te selles valguses ka naerate ?
A teate,mis selline ilkumine mulle meenutab ? Koolikiusamist .
Ma ka ei saa aru üldse edetabelitest , ja nende järgimisest .
Maitse on ju erinev . Ego suurus muidugi ka . Minu oma on üpris suur, saan ilma edetabeliteta hakkama . Aga ...
Ma saan aru, et mõne teise jaoks võib ta väga oluline olla . Ja talle võib väga eriline olla just siin toodud ja selle inimese koostatud edetabel .
Ja veel ei saa ma aru , et täiskasvanud inimesed ei saa aru, kui teisel valus on . Ei näe, ei märka ? Aga ometi Hundiulg soovis meile kõigile märkamist .
Te loete blogi, ja ei saa sellestki aru, mida loete?
Piinlik vaikus saalis, ütleks ma selle peale
Minul on nimi olemas. Ja ma ei naera. Aga ma taandan ennast sellest teemast, sest ma näen, et ei oska ennast piisavalt ühemõtteliselt väljendada.
Hundi Ulule aga soovin head uut aastat! Jätka samas vaimus, sul on tänulikke lugejaid!
Hüva uut aastat Sulle, Hunt! Ja olgu selles kõike parajalt, nii nagu elus ikka :)
No aga see blogide nimekiri ei ole ju ametlik edetabel, vaid ühe inimese maitse.
Kõike ei jõua lugeda ja kõik ei saagi meeldida kõigile.
Iseasi, kui oleks olnud nimekiri halbadest blogidest.
Koolikiusamisest on asi kaugel.
Jõudu ja jaksu!
ootan alati huviga uusi postitusi.
Aastad tulevad, aastad lähevad,
ajal on alati rutt.
Minnes nad viivad,
tulles nad toovad,
neis ikka on midagi uut!
...
Pärit on need read ühelt 1987.a kirjutatud kaardilt... aga annan nad edasi koos kõike kõige paremat sisaldavate uusaastatervitustega!
P.S. Arvatavasti tunnevad need anonyymsed kommijad, et neil on maailmale midagi öelda, aga siiani on nende mõtted natu liiga vähestele korda läinud. Muidugi on lahe, kui mõni tark ja sinu jaoks autoriteetne inimene sinu tekste loeb, ja väike kurbusenoot tuleb meelele, kui sind kluppi kutsumast unustatakse . Minul on jõle olmeplogi, mis ilmselt kedagi peale Väikeste Asjade Jumalate kedagi ei huvita, aga siinkribajad valdavad paljusid meile kõigile korda minevaid teemasid ja kindlasti ei jäta hea lugemise pakkumist kasutamata. Ärge häbenege ennast, Anonyymsed!
Esmalt tänan kõiki muidugi heade soovide eest. Kui oleksin usklik, siis oleksid kindlasti minu eestpalvetes oma väikeste ja suurte soovidega alanud aastaks. Usklik ma ei ole. Sellegipoolest olen oma mõtetes ja kaasaelamistes igakord sinu ja su lähedastega kui avan kellegi blogilehekülje. Muretsen kui sul on mure ja rõõmustan kui sul on rõõm.
Mul on kahju kui minu postitus kellelegi haiget tegi. Järelikult ei osanud ma oma mõtet piisavalt selgelt väljendada, miks ma kedagi esile tõstsin ja kellegi mainimata jätsin.
Kui mina Piibli mängu tõin, siis mitte seepärast , et ma usklik oleks. Ma olen kõige puhtam pagan, ja suren ka sellena.
See ei tähenda, et ma omal ajal religiooni temaatika üle poleks mõelnud .
Ja ikka endiselt arvan ma, et edetabelid on üks manipulatsiooni vorme .
Lendav pani tõepoolest ju oma nime postitusele juurde, miks tema end puudutatuna tundis, teab ilmselt ainult tema ise .
Ka sel kommenteerijal, kes kolme minutiliste vahega kaks kommentaari siia jättis, oli midagi olulist ütelda .
Kaarnale ütleks nii palju, kui võtta ära see vastik olme, pole varsti ka keha koos peaga , mis mõtiskleda suudaks .
Peab olema väga heal majanduslikul tasemel või väga hea vaimsel tasemel, et suuta mõtiskleda sellisel ulatuses ilmaelu üle, nagu Hundi Ulg seda teeb .
Vana ja targa mehena ta lihtsalt teab juba , mis on oluline ja mis mitte . Ja see tõik jätab talle piisavalt aega ilma näha .
Kaarnal on pere , kes vajab igapäevahoolt . Kui tema tegutsemise asemel unistama ja mõtisklema hakkaks, oleks kaos majas .
Mina ka vabandan, kui ma ehk kuidagi kedagi solvasin. MA ei mõista ja ei taha enda hinge küll lahti rääkida, ent teiste oma märkan küll .
Ehk oleks pidanud vaikides mööda minema...
Edaspidi ma teengi nii
Head uut, Hunt! Et sul jätkuks jaksu ja entusiasmi nii mõtte- kui ka füüsiliseks tööks. Kui vahepeal on aega oma tegemisi ka siitkaudu jagada, siis mina olen igal juhul väga rõõmus. Nagu näen, ei ole ma ainuke.
Head uut aastat!
Sinu blogipostitused on alati väga oodatud.
Minu poolt ka parimad soovid alanud aastaks. Väga ootamatu, samas tore leida enda blogi siit viitena. Innustab rohkem ja paremini kirjutama!
Edu sulle!
Ei kirjuta enam ammu. Loen.
Sinu blogi on üks mis aitab elust küüntega kinni hoida.
Aitäh.
Tänan, Anonüümne.
Postita kommentaar