Aeg on pöörduda tagasi argiellu. Rahvast oli tõepoolest palju. Ühekorraga palju enam kui siit läbi käinud kõigi nende aastate jooksul. Ning eks oli seegi sündmus, et ühel ajal ja ühes kohas nägin ära kõik oma lapsed. Ei mingid mobiilid ega arvutid asenda seda kui saad oma tütreid kallistada ja poegadele õlale patsutada, näha neid oma peredega. Ka oma õed ja vennad tulid läbi oma meeste, naiste ja lastega. Mida suurem pere, seda väiksem tõenäosus, et kõigil on aega ja võimalust kindlal ajal kokku saada. Eriti nüüd kui maailm on avatud elamiseks, töötamiseks ja õppimiseks. Nii saavadki tihti õdede-vendade, vanemate ja laste kokkusaamiste ajenditeks olla vaid pulmad või matused. Esimesena mainitu puhul muidugi vaid siis kui kutsutakse. Kindlasti on paljudel peredel, suguvõsadel ka teisi traditsioone. Minu enda vennad ja õed kogunevad kord paari aasta jooksul oma järglastega isa sünnikohas külapäevale. Kahjuks viimase ikskümne aasta jooksul olen oma liikumistes sõltuv teistest, nende meeleoludest ja tahtmistest ning sellega on siis nii, et rohkem pole käinud kui läinud. Pealegi oma lapsed erilist huvi mu suguvõsa suhtes vist ei oma. Seetõttu pole ka enam eriti kutsutud. Pisut kahju sellest.
Nüüd siis aga uuesti igapäevased tööd ja tegemised. Vaikus, rahu, üksindus ja püüd iseendaga hakkama saada.
Postitused
4 kommentaari:
Sa ütled, et sugulaste kokkusaamise ajendiks on kas pulmad või matused. Matusteks ikka nii põhjalikult ette ei valmistata(vt eelmine postitus), järelikult pulmad.
Kodused pulmad südasuvel maal- mis võib vahvam olla! Viimasel ajal pole kuulnudki. Ikka tehakse kas uhketes lossides või üldse ei tehta!!! Pulmi, ma mõtlen:)
Vahepealsetel aegadel oli abiellumine üldse pigem erand kui reegel. Aga pikkade laudadega maapulmi pole ka mina viimased paarkümmend aastat näinud. No õnneks on mul mitmed lapsed veel ametlikult paari panemata, elavad oma kaaslasega niisama... :)
Vaatan oma kogemustest, et mida vanemaks saad, seda rohkem oma suurest perest rõõmu tunned.Tänapäeva abiellumistega on aga lood sellised, et osalised ei taipa, miks need sidemed ametlikud peavad olema.Seni on asjad korras, kuni hästi läbi saadakse.Tülide ja lahkumineku puhul, ka õnnetuste juhtumisel, on aga lihtsalt koos elatud aeg juriidiliselt kehtetu. Ei tea, kas see näiline vabaduse tunne takistab abielude ametlikku vormistamist, sest ega pulmapidu ju ei pea tegema? Ene-Liis
Mulle tundub, Ene-Liis, et ka kõik need, kes räägivad "paberi" mittevajalikkusest, tegelevad teadlikult enesepettusega. Arvasin nägevat seda kõigi nende tüdrukute ja noorte naiste silmades nii laulatusteenistusel kirikus kui ka mitu päeva kestnud pulmapeol. Ning ega noormehedki ei olnud sündmuse suhtes päris ükskõiksed.
Postita kommentaar