Ma ei ole mõistetavalt suur asjatundja isevalmistatud nukkude osas. Ning ega ma selle asja vastu ei oma ka mingit huvi. Kõikvõimalikud käsitööblogid jäävad minust lugemata, aga kui juhuslikult nendele satun, siis sirvin mõnikord pilte. Kuna ma ei ole asjatundja, siis ei oska ma ka hinnata, kas need juhuslikult vaadatud tööd on head või keskpärased, originaalsed või kusagilt maha viksitud. Ei oska midagi ka kaasa rääkida käsitööesemete kvaliteedi, valmistamise keerukuse ja muu sarnase kohta. Nii nagu paljude muude asjadega, millest ma midagi ei tea, oskan nende puhul anda vaid lakoonilisi hinnanguid: meeldib, ei meeldi; huvitav, igav.
Eile sattusin juhuslikult vaatama blogi Softimaker. Ma pole tükk aega kohanud säärast vahvat ja vist ainulaadset ideed. Ja ega mul ka teostuse kohta pole midagi muud öelda, vaid et mulle meeldib. Lühidalt kokkuvõttes on tegemist sellega, et nukumeister võtab ette lapse poolt joonistatud pildi ning muudab selle kolmemõõtmeliseks nukuks. Meie oskajad näputöömeistrid võiksid ideest šnitti võtta. Aga kui käsitööoskused on jäänud pisut puudulikuks, siis võib oma tupsukesele taolise, lapse enda kujundatud nuku ka tellida. Ma usun, et taoline nukk jääb last saatma kogu tema eluteel.
Pildid on muidugi pärit sellestsamast blogist, Softiemaker:
5 kommentaari:
äge loom!
textiilkäsitööst tean peaaegu kõike, aga teise inimese töö on nagu tema elu - vaatad kaugelt, kesta näed, sisu & õmblusi mitte.
kusjuures, paar-kolm aastat oli mul seina peal joonis ühest pikkade jäsemetega kandilisest olevusest, kelle sarnast kaisupatja tahtsin väikesele sõbrale õmmelda. Aga sõber sai ootamatult suureks, juba 11 aastat vana, jäigi ainult mõtteks...
Ei lähe üldse teemasse, aga kirjuta palun, kuidas su naabrilapsel läheb. Ta oli nii tubli poiss, elan talle mõttes kaasa.
Rents, vabandan, et ei reageerinud. Selle poisi loos on arenguid, millest lähiajal kirjutan ka oma blogis.
Ma ise pisut kahetsen,Põrgukiz, et mul endal pole niisuguse asja jaoks annet ega oskusi. Sest idee on tõepoolest vahva.
Postita kommentaar