teisipäev, 21. september 2010

Külatänav

Sünnipäraselt olin ma vist ikkagi koleerik. Sest lapsena ja noorukina ei olnud mul asjade tegemisel mingit püsivust. Ja "silme ees mustaks" olukordi oli ka kuhjaga. Minu temperamendist tingitud käitumismuster põhjustas vanematele muret ja pahatihti hingevalu. Aga nad leppisid sellega kui paratamatusega. Ea- ja kambakaaslased nii leplikud polnud, eriti viimased. Elu hakkas tasapisi teravusi maha nügima ning sellega seoses kasvas püsivus, kannatlikkus ja leplikkus. Sangviinikuks muutumine ei tulnud kergelt ja oma tõelise mina ja rahu leidsin alles hiljuti, siis kui kolisin oma elu lõppjaama.

See muutumine tuleb mulle eriti meelde seoses oma külatänavaga. Minu maja paikneb pisikese künka otsas. Külateest vast kolme meetri kaugusel. Ega siin suurt liiklust ole kunagi olnudki. Ometi oli aastakümnete jooksul kõrge teevall sedavõrd varisenud, et suurte puude juured olid juba paljad. Oma osa on selles olnud sula- ja vihmavetel. Aga ka teele sõitma sattunud laiad põllutöömasinad on teeperve hoolikalt hööveldanud. Ning tagatipuks siis ka talvine lumesahk. Olen nüüd selle mõne aasta jooksul seda teeäärt muudkui täitnud ja kasvatanud. Kus aga mingit auku kaevan, sealt olen pinnase ja mätta kärutanud oma "sajandi teeehitusele". Viimati tõin mättaid oma viinamarja "istanduse" istutusaukudest.

Aga ega kõik nii libedalt lähe. Ning siin tulebki kasuks see kirjeldatud temperamendimuutus. Sünnipärase temperamendiga oleks ammu käega löönud, halvimal juhul aga kellegi pea labidaga katki löönud. Juba esimesel talvel lükkas hoolas lumetõrjuja oma "Kirovetsi" ülilaia sahaga maha kogu mu esimese suve töö. Kevadel alustasin otsast peale ja siis tõmbas mäe maha mingi lai kultivaator. Taas kord kühveldasin oma mäge, vedasin, silusin, katsin. Sügisel tuli suur kombain ja sõitis mäkke kinni. Kuna mäe sisse olen pinnase hoidmiseks sekka pannud ka maakive, siis eks üks kividest otsustas õrna metalliga jõudu proovida. Kombainer oli maruvihane ja muudkui sõimas mind. Pärisin ta käest, et miks ta siis selle tee on valinud - tee on ju kitsam kui tema masin.

"Aga siit on eluaeg sõidetud!!!" karjus vihast punase näoga noormees.

Võrdlesin mõttes poisi aastaid teeäärsete puude vanusega ja vaikisin. Mis mõtet oleks olnud hakata seletama, et mina näen seda, mida tema ei näe. Seda, kuidas selle talu rajaja pärast pikka päevatööd põllul, siis kui hobune juba tallis, tuli ja istutas siia tee äärde puud; vedas, silus ja kattis oma teeäärt, kopsis sellel päeval põllult korjatud munakaid lisaks juba alustatud teesillutisele. Puud istutas seepärast, et juured hoiaksid pinnast teele valgumast ja munakivisillutist ladus selleks, et kallakul olev tee ikka püsima jääks. Aga eelkõige seepärast, et ilus oleks. Minu kunagine eelkäija tegi seda kõike ammu enne kui uut maja tee äärde ehitama hakati. See "uus" maja on nüüd juba vana ja väärikas. Ning noore kombaineri argument, ELUAEG selles valguses... Jah, leplikuks olen muutunud.

Nii ma nende "eluaegsetega" olen siin vaikselt võidelnud. Mitmeid kordi veel hiljemgi on mõni kolhoosi-mõtlemisega tubli mehanisaator mu mäe taaskord segamini keeranud. Viimati alles eelmisel kuul seal, kus asi pooleli on. Võtan siis aga jälle labida ja käru ning püsivuse, kannatlikkuse ja leplikkusega alustan aga uuesti.


12 kommentaari:

sjgelle ütles ...

Kui see temperamentide teooria ikka kehtib, siis kaasasündinud temperament elu jooksul ei muutu ja üldse puhtaid tüüpe polevat. Nii me õppisime kunagi ülikooli ajal psühholoogias.
Aga ma saan aru küll, mida sa tahad öelda.
Vaata, kui vallatud ja elavad on väikesed lapsed (ja noored loomad) ja kui tasakaalukad ning aeglased on vanainimesed.

Tegelikult tahan ma hoopis kiita, kui järjekindel ja süsteemne sa oled ja kui ilus võib sealkandis olla.

Hundi ulg ütles ...

Sul on õigus. Tegelikult iga elatud aasta õpetab käituma vastavalt olukorrale. Sünnipärased flegmaatikud on vanuigi suutelised uksi paugutama kui enda eest on vaja ikkagi seista. Kollerikud saavad aga ühel hetkel aru, et kogu see rabelemine on üsna tühine elu põhiväärtuste kõrval.

Kiituse eest aga tänu.

Anonüümne ütles ...

kannatlikkuse etalon on siiski flegmaatik.põhjalik, töökas.
tema karikas täitub aegamööda, mis ei tähenda, et ta lõpux plahvatada ei võix.
igatahes sangviinik järjekindluse ning leplikkusega kyll ei hiilga.
* ja puhtaid tyype pole olemas ...
nii väikelapsed kui ka vanadinimesed on elavad v aeglased siiski igayx omal moel ja n-syst iseärasused ikka toimivad seal kohastumise ja kasvatuse all.või taustal. nt sangviinlaslikku pealiskaudsust võib vajadusel teeselda,kuni teesklusest saab rutiin, harjumus - see aga ei pruugi tähendada psyhhofysio baasi muutust.

Anonüümne ütles ...

Ma arvan, see ei ole iseloomu muutus vaid elukogemus, mis sunnib neid asju rahulikult võtma nagu nad sinu tahtest olenemata on. Samas järjekindel püüd muuta, mida tegelikult muuta on pea võimatu.Vanuse lisandumisega muutub mitte ainult liikumine -tegutsemine aeglasemaks, ka reageering ja mõtlemine.
Püss, mis nooruses tegi äkilise paugu laadimata, vajab nüüd paugu tegemiseks laadimis, sihtimist, trikli vajutamist ja veel muud sada toimingut.
T

Linda ütles ...

Sinu järjekindlus on imetlusväärne.

kaaren ütles ...

Ilmselt pole sinu jaox tähtis mitte see teeperv, vaid meditatsioon mulla kyhveldamise abil, ning Saatus, Buda & Universumi Direktor saadavad ikka & jälle sinu teele mõne kombaineri vm, kes peaaegu täiuslikux muudetud meditaciooni telje jälle uude kohta viivad.
Seletusi on teisigi, aga selline korduv edasi-tagasi ehitamine on juba muster, mitte ebaõnn vms., kas pole?

Morgie ütles ...

offtopic - kui sin huvitab, siis palun anna mulle oma meiliaadress, kutsun su oma kinnisesse blogisse ja seal võime edasi vaielda. teatud teemadel.
kui sa ei taha, pole vaja.

Hundi ulg ütles ...

Tegelikult, Morgie, me ju ei vaielnudki. Sinu põhipostulaadiga olen ma ju nõus. Pisut küsitavust tekitas Sinu esitatud seisukoha kategooriline vormistatus.

Siiski, soovides seda vormilisust paremini mõista asuksin meelsasti Sinu varjatud MINA lugema. Minu e-post on hundiulg2010@hotmail.com

wonderwoman ütles ...

Ma kipun arvama, et inimese iseloom siiski v6ib muutuda. Mina olen vanemaks saades hoopis kiiremaks ja emotsionaalsemaks muutunud, nooremana olin palju tasakaalukam ja rahulikum. :)

V6i ehk on minu elu siis teistsuguseid 6ppetunde jaganud. :)

heli ütles ...

Oh, saaks oma koleerilisuest ometi lahti. Koleeriku elu on kohutavalt väsitav... Aga lootust on nagu näha.

Morgie ütles ...

Minu kategooriline vormistus oli vastuseks teise inimese kategoorilisele vormistusele.
Saatsin kutse.

Teemasse tagasi tulles - temperamenditüüp pole midagi, mida häbeneda, sellest tuleb lihtsalt võtta parim, mida sellel anda on.

Micro Finance ütles ...

Olen Mavis Calos, esindaja Aiicco kindlustus plc, anname välja laenu individuaalsed erinevused usalduse ja au. anname laenu intressimääraga 2%. kui olete huvitatud võtke meiega ühendust selle ettevõtte e-pos (amaah.credit.offer@gmail.com) nüüd jätkata oma laenu üleminekudokumendi ok. kui teil on vaja laenu, et luua ettevõtte või kooli te olete väga teretulnud Aiicco kindlustus plc. Võite meiega ühendust võtta ka selle e-post: ( maviscalos_laen_laenamine@outlook.com ). saame üle kanda summa, mida taotletakse enne nädalas.

DO YOU NEED LOAN FOR PERSONAL BUSINESS? IF YES CONTACT OUR EMAIL ABOVE TO PROCEED WITH YOUR LOAN TRANSFER IMMEDIATELY OK.