Kopkamõistus

Üha rohkem kinnistub minus teadmine, et üks osa eesti rahvast ei taha midagi teada teise Eesti olemasolust. Minugi lähedaste seas on inimesi, kes "sotsiaalsete uudiste" peale vahetavad koheselt kanalit, kes väldivad igasuguseid kontakte teise Eesti inimestega. Mistahes vestluse "sellel teemal" katkestavad nad eos, üteldes otse:"Ma ei taha sellest midagi teada!"

Enamgi veel, teatud osa elanikkonnast ei teagi, et selline Eesti on olemas. Midagi on nad kindlasti kuulnud, kuid igapäevane elu, nende sotsiaalne ja varaline staatus ei vii neid kokku selles teises maailmas elavate kaaskodanikega. Rikastel ja edukatel on omad ning vaestel ja edututel samuti omad raskused ja mured. Vahe on lihtsalt selles, et esimesed teevad teistele seadusi. Ning nende seaduste tegemisel eeldavad esimesed, et teise Eesti inimeste mõttemaailm töötab samade reeglite kohaselt nagu nende hallollus - kopkamõistusena.

Muudmoodi ei oska ma seletada Põhikooli ja gümnaasiumi seaduse eelnõu sättet, et krooniliste popitegijate vanemaid võib tulevikus ähvardada praeguste mõõtühikute kohaselt kuni 12 000 kroonine trahv. Pole hullu, lohutab Haridusministeeriumi pressijuht Tarmu Kurm: «Selles mõttes pole karta, et trahvi hakatakse määrama automaatselt, kui õpilane puudub põhjuseta 20 protsendist tundidest. Trahv on äärmuslik meede ja mõeldud eeskätt vanematele, kes koolikohustuse täitmisesse ükskõikselt suhtuvad ega osale probleemi lahendamisel.» Olen kindel, et sellise rahuloleva teadmisega võetakse ka see säte ühehäälselt Riigikogus vastu. Sest teatud palganumbrist alates hakkab ühtedel inimestel automaatselt tööle kopkamõistus. Seda nii oma palganumbrite kiival kaitsmisel kui ka igasuguste kuluhüvitistega šlikerdamisel. Niiviisi mõeldaksegi oma mätta otsast vaadatuna, et trahvid on need, mis muudavad inimese mõttemaailma.

Esimene Eesti lihtsalt ei tea, et 12 000 krooni on teise Eesti jaoks sedavõrd astronoomiline summa, mis kuidagimoodi ei saa olla enam mingi toimiv mõjutusvahend. Enamikel kroonilistel popitegijatel on vanemad ükskõikse suhtumisega mitte ainult oma lapse koolikohustusse, vaid üleüldse hoolimatud juba kõiges, ka ise enda elu suhtes. Seepärast määratav trahv ainult täiendab selliste inimeste muid tasumata trahve ja maksmata kommunaalkulusid ning kokkuvõttes see "meede" sellistest peredest lapsi koolikohustust täitma ei pane. Seda väidet kopkamõistusega inimesed muidugi ei usu.

Nagu jätavad tähelepanuta ka selle, et iga päev väljastavad meie kohtutäiturid umbes pooltuhat täitekutset, valdavalt tasumata trahvide kohta. Need teatised on inimestele, kes on omad trahvid jätnud lihtsalt maksmata. Kui kohtutäituril isegi õnnestub popitegija vanematelt trahv kätte saada, siis teadagi, mille arvelt seda saavutatakse - lapse toidurahast. Kopkamõistusega seadusetegija ei oska minu arvates erinevat informatsiooni kokku panna. Juba praegu on suur hulk peresid, kus lapse ainuke soe söögikord on koolis saadav. Kodus pole korralikuks söögiks lihtsalt raha. Miks? Lihtsalt sotsiaalse puudega inimene ongi puudega iseenda elu korraldamisel, rääkimata laste kasvatamisest.

Kuidas elu hästi elada, kusagil ei õpetata. Ei õpetata ka isaks ja emaks olemist, väljaarvatud ehk huumoriportaalis Perekool. Enamus lapsevanemaid on vaatamata kõigele saanud selle tööga hakkama, küllalt palju on ka ebaõnnestumisi. Mõned aga loobuvad poolel teel. Ma ei usu, et trahvid motiveerivad lapsevanemaks olemist kui inimene lihtsalt ei jaksa, ei oska, ei taha.

P.S. Tänane jutt haakub sujuvalt minu eilse postitusega.