Sellel portreefotol on 23 aastane noor eesti naine Asta. Järgmisel nädalal pannakse just see foto ühel oksjonil Stokholmis müüki ning ennustatav müügihind on üle tuhande rootsi krooni. Foto hinna on kujundanud kindlasti mitte portreteeritava isik, vaid fotograafi nimi. Piltnik Henry B. Goodwin oli eelmise sajandi alguses Rootsis tegutsev, tänapäeva mõistes staarfotograaf. See konkreetne stuudiofoto ongi iseloomulik Goodwini töö, niipalju kui mina neid internetis näinud olen. Detailirikas glamuur, aksessuaarid, pildistatava poos ja miimika ehk nn. fotod "ilusatest inimestest".Kahtlemata oli Asta ka ise fotogeeniline inimene, pealegi kuldse noorusega. Viimasega on seletatav, et selle foto on teinud just Henry Goodwin - igatüht selle fotograafi objektiivi ette ei lastud. Asta isa, Friedrich Akel oli diplomaat ja poliitik, kes muuhulgas on kandnud valitsuses ka välisministri portfelli. Kurikuulsa detsembrimässu ajal oli Asta isa valitsusjuht. Foto tegemise ajal oli aga Friedrich Eesti Vabariigi saadik Rootsis. Olid ilusad ajad ja rõõmsad näod. Paari aasta pärast abiellub Asta Akel välisministeeriumi ametniku Damasius Treudega, sünnivad lapsed ja elu võiks jätkuvalt olla õnnelik. Kuid õnn pöördub.
Isa Friedrich Akel tapetakse 1941. aasta juulis. Kuu aega varem küüditatakse ema ja samaaegselt ka Asta ise koos lastega. Abikaasa Damasius ja vend Fritz hukatakse järgmisel aastal. Ema sureb küüditatuna 1944. aastal. Lapsed pääsevad Siberist kuue aasta pärast, kuid Astat tagasi ei lubata. Asta lahutatakse oma lastest kümneks aastaks. Siiski pääseb ta lõpuks ka ise Siberist eluga ja pärast seitsetteist aastat naaseb kodumaale. Kunagine särav seltskonnatäht töötab aastaid Tisleri tänava nakkushaiglas tagasihoidliku riidehoiu tädina. Asta Treude sureb 92 aastasena.
9 kommentaari:
Elu ringmäng.. aga pildil on ilus inimene ja ilus portree temast :))
Ma nautisin seda pilti ikka väga. Tänan Hundiulg!
Elu ringmäng.. aga pildil on ilus inimene ja ilus portree temast :))
Ma nautisin seda pilti ikka väga. Tänan Hundiulg!
Mulle pakub see pilt huvi hoopis muul põhjusel. Tal on süles shoti terjer. Huvitav, kas see oli tema enese koer :)
pilt pildiks, aga - selline saatus ...
Missugune kannatusi ja kaotusi täis elu, aga - mis mind imestama pani- kui pika elu elas!
Mäletan, et kunagi kijutasid ka ühest tähelepanuväärsest naisest, kes lahutati lastest, ja kes käis hiljem veel vanuigi lastel Ameerikas külas?! (võib-olla ei jäänud mulle täpselt meelde)
see elu väärib raamatut, nagu ka paljud teised elud, mis kaovad vaikselt, oma keerukatest ning imelistest mustritest jälge jätmata - sest inimese mälu on tänamatult lyhike!
samas põnev oleks tuua paralleele tolle aja ning tänapäeva nö seltskonnatähtedega - sisu mõttes just... Asta vs liislass? irw...
Üks Ehtne Daam on tehtud tugevast materjalist.
Väga ilus pilt ja väga hea lugu.
Jah, ilus ja valus... Inimese elu mahubki lõpuks peotäiesse sõnadesse. Mõtlesin seda pilti vaadates oma vanaema peale, kes oli ka imekaunis neiu kuskil kahekümnendates. Narva-Jõesuus mere ääres kasvanud, siis Tallinnas õpetajaks õppinud, sõjaväelasele mehele läinud, kaks last sünnitanud, siis mehe sõtta saatnud. Rinde eest talvel läbi metsade Eestimaa keskpaiga poole põgenenud, kaks väikest last kelguga järgi. Venelasest sõjavangi, kelle mees talle kodusteks töödeks abiks tõi, keeldus pärast sõja lõppu tagasi viimast. Oma mees jäi Sinimägedes kadunuks, valenime all elanud vangiga sündis hiljem veel kaks tütart. Eluaegne õpetaja ja enamus ajast maakooli juhataja, lahkus 96aastaselt, sümboolselt ühel maikuu lõpupäevadest, mil koolid lõpetasid järjekordset õppeaastat.
Väga hea lugu.Silm pidas pühi.Ilus.Kurb.
Postita kommentaar