Küsimuse all on pisut vähem kui 15 tuhat häält valimistel. Parteinoored on elevil, sest alaealiste hääleõigus suurendab jugendi enda võimalikku elektoraati. Seeläbi suurenevad võimalused pääseda erakonna noortekogu asjapulgast-tibukesest juba noore broileri staatusesse. Ning ega selles midagi paha pole. Need ajad hakkavad paratamatult mööda saama, et suvaline jorss otsustab ühel päeval hakata poliitikuks ja saabki. Alustada tuleb ikkagi vihmavarju hoidmisest. Ei hakka pikalt selgitama, miks ma nii arvan, kuid ega meil poliitikuid seni polegi, meil on vaid parteilased. Samamoodi nagu pole Eestis ka maailmavaatelist poliitikat, vaid parteiline. Seega on igati loogiline, et poliitikuks tuleb kasvada. Ikka tibust broileriks ja siis poliitikuks. Ning mida varem alustatakse, seda parem.
Tunnistan ausalt, et ma pole lugenud kõike ja ammendavalt, mis puudutab 16 aastastele hääleõiguse andmist. Seepärast võin lüüa lahtisesse väravasse. Lihtsalt ma pole kusagil lugenud, et keegi räägiks selle sama asja teisest otsast. Kui on õigus valida siis peab olema ka õigus olla valitud. See on see elementaarne aabitsatõde, mida tihti kiputakse unustama. Minul endal on tegelikult (juba) sügavalt "kama" kas lapsed saavad hääletada või mitte. Nagu sellestki on suva, kas Riigikogu esimees või peaminister on 16 aastane laps - Eesti Vabariigis juhtub imelikumaidki asju. Eks ta pisut naljakas ole - kasiinomänguks ei ole isegi 18 aastane täiemõistuslik sotsiaalne olevus, kuid riigijuhtimiseks seevastu elukogemust juba piisavalt. Seega, miks mitte 16 aastastele valimisõigus. Trumm läinud, mingu ka pulgad, viimane kustutab tule.
Homsed valijad suundumas valimiskoosolekule?
Postitused
4 kommentaari:
kahtlemata on 16-aastaste valimisõigusele palju toredaid vastuväiteid. aga kui midagi arvate (olete poolt või vastu), täitke Gerdi juures ankeet ära:
http://www.gerdtarand.eu/kusitlus-16-aastaselt-otsustajaks
passiivne valimisõigus (õigus olla valitud) ja aktiivne valimisõigus (õigus valida) on tihtipeale lahus. presidendiks alla 40-aastast inimest ei luba mitme riigi seadused, kus vähemalt 18-aastastel on õigus presidenti valida.
peale selle võib eristada, mis tasandi valimiste aktiivset õigust laiendada. Euroopa, riigikogu, kohalik.
noorte poliitiline aktiivsus ja haritus oleks yhiskonna arengule kasulik nii või teisiti. yhiskonnaõpetuse aine koolides saaks suurema sisulise ja määrava kaalu, kui 16-aastastel oleks valimisõigus. suhtumisel "mul ei ole veel valimisõigust, mul on pohhui" oleks vähem põhjendust.
Euroopat ootab nii või teisiti gerontokraatia, Eestis see osalt juba kehtib — yha kasvav pensionäride hulk valib meelsasti seda, kes lubab neile 500 krooni valimiste järel peo peale.
aga kust see 500 krooni võtta? haiglate ylalpidamiskuludest? õpetajate palkadest? laenata? tehnilise innovatsiooni arvelt? kahtlemata on ka muid viise leida otsetoetusi vanadele ja väetitele, aga nimetatud viisid on yhiskonna tuleviku arvel elamine, mis mind veidi hirmutab.
Just, gerentokraatia olemasolu ka meil ja praegu sunnib otsima teid kodanik- ja elanikkonna poliitiliseks aktiviseerimiseks.
Jah, olen nõus, et valimisõigus võiks olla alates 16. eluaastast kohalikel valimistel, KUID...
Just see KUID on see, millest ma räägin - õigus olla 16 aastaselt valitud kohalikesse võimuorganitesse. See õiguse pool on Gerdil ära ununenud ja minu vastus jääks seetõttu poolikuks nagu seda ka kogu küsitluski.
Riigitasandil on asjad pisut teised. Sellest räägib mu järgmine postitus. Tollaste sündmuste osalistele lähedased põhjendavad nüüd, et nende vanemad olid liiga NOORED ja rumalad, et ümbritsevat mõista. Seejuures tasub vaadata nende riigipöörajate vanust pöördelisel ajal.
Noortele valimisõiguse andmise üle arutlemine kipub taas suubuma samasse mülkasse, kus püherdab ees juba hea hulk meie poliitilisest kultuurist.
Vastandamine.
Noored saagu valimisõigus, sest muidu vanad "teevad ära."
Elukutselised poliitikud valdavad suurepäraselt kunsti lüüa ühiskond kildudeks ja panna need killud omavahel teravaid servi pidi kokku, et jumala pärast ei tekiks mingit vähegi arvestatavat ühiskondlikku jõudu mis neid, poliitikuid, viimaks äkki oma tööd tõsiselt võtma ei sunniks.
Selle arvamusega, Kaamos, olen ma täielikult päri. Usun, et oHpuu kompav vihje, et Hundi ulg valib 500 krooni järgi, on pärit just sellisest poliitikute retoorikast.
Postita kommentaar