Ega ma ei tea kas see number on õige. Enesetunne ütleb, et asi on väga tõsine. Tegelikult arvan, et tänaseks on juba 10+. Selle s tähega loo puhul on ainukeseks valguskiireks ja lohutuseks see, et ma pole kunagi naernud, irvitanud, õelutsenud paksude inimeste üle.
Kõik sai alguse sellest, et haigusega seoses jätkus tahet lõpetada suitsetamine. Tahe on öeldud pisut suurustavalt. Pigem pole tahtnud sülitada näkku saatusele, kes andis nagu teise võimaluse. Tossutasin katkematult tublilt üle neljakümne aasta. "Parimatel" päevadel tõmbasin kaks pakki päevas. Halvimatel päevadel korjasin konisid. Nüüd siis, kaks kuud peale lõpetamist siis selline šokk. Ega ma muidu poleks aru saanudki, kuid asi on kasutatud riietes. Mitme lapse puhul on reegel selline, et esiklaps(ed) on need korralikud. Nendel ei kulu riided ja ka muidu on nad ontlikud. Mu vanem poeg on siis toonud mulle selliseid korralike teksaseid. Peaaegu nagu uued. Tema on "hea elu" peal keskkohast mõned sentimeetrid juurde võtnud, mina aga olen olnud alati ja senini selline niruvõitu. Ühesõnaga, minul õnn riidekapis ja temal riidekapist.
Iseenda jaoks tahtsin ükspäev pisut kobedam välja näha. Üksiku vanamehena proovin ikka korda hoida, et vanainimese lõhn külge ei hakaks. Avan riidekapi ja võtan riiulist kenasti kokkuvolditud teksased. Proovin jalga - midagi on valesti. Nojah, mõtlen, ju siis need püksid on ajast kui esiklaps polnud veel pereinimene. Samas, ma pole juba ammu naisemees - miks need püksid siis on mulle kitsad? Teine paar, kolmas, neljas - ja sama jama. "P" tähega sõna - ma olen paksuks läinud!
Ma paneksin põlema kõik need leheküljed ja nõustajad, kes räägivad, et suitsetamise mahajätmine on la-laaa-laaaaa. Seda kuradi postitust kirjutades on mul meeletu suitsunälg. Jah, 70 päeva pärast viimast sigaretti on suitsunälg hooti väljakannatamatu piin. OK, vaheta oma harjumisi ja muud! Kurat, läheks jalutama, kuid püksid ei lähe jalga! Pealegi, pärast seda kui oluline osa kopsust äras lõigati, teen oma pikemaid jalutuskäike ainult kahe suusakepi toel. Kuradi paks, rasvane liikumatu elukas!
P.S. Üks ilus meil tuli sealt, kus kirsid õitsevad. Tuleb välja, et ta ema loeb seda blogi. Huhh, piinlik hakkab!Lisaks saatis üks järeltulija õnnitlused Pariisist, teisega rääkisin Austraaliast. Soome jättis seekord vahele. Üks kallis lubas nädalavahetusel tulla külla - mis vanal mehel rohkem tahta.
Postitused
8 kommentaari:
Vähemalt su lapsed ikka hoolivad sinust. Ju siis oled tore papi. :)
Piinlikust ei ole sul küll millegi üle vaja tunda. Sul on asjalik blogi.
Ja rõõmustamagi pead...oma kosumise üle. See näitab, et tervis tuleb.
ka suusakeppide najal jalutamine on parem kui mittejalutamine. ja õues istuasendis saab ka toimetada. Sest ainevahetus kohaneb mittesuitsetamisega ning u poole aasta jooksul peaks kehakaal stabiliseeruma.
Ja poeg, kes annetab oma isale ilusaid pykse, on hea näitaja!
Ja meie, kes me siin loeeme ja kommime, pole midagi laiduväärt leidnud, pigem vastupidi. Meie rahval võiks rohkem selliseid mõtlevaid taate olla:)
sooja õuekevadet!
mina ootan kah et kunas soojemaks läheb ja viirus parematele jahimaadele mu kehast ronib, et saks toast välja ja liikuma
opiga olen 5 kilo maha saand aga 25 oleks veel vaja võtta
niiet pole võõras mure
mul kappide viisi riideid millesse mahub vajd mu pea:(
Küll neid riideid ikka saab, pea-asi et tervis tuleb! Meeste puhul lisavad kilod vaid soliidsust...
Ma kaldun arvama, et suitsetamist on maha jätta raskem siis, kui staaz suurem on. Mul mees on ka terve elu suitsetanud. Kui proovis maha jätta, siis kasutas Nicorette plaastreid ja nätsu. Ikka oli suitunälg suur. Ma ise jätsin maha pärast 10-aastast staazi. Kuigi viimased 8 aastat olin tõsine suitsetaja (vähemalt pakk päevas), ei olnud see eriti raske. Juurde võtsin aga sellepärast, et suitsu asemele otsisin mingit asendustegevust. Näiteks kommi kohvi kõrvale või muud näksimist.
Oot nüüd..
Hakkas pihta? Sina, raudnael ja VIRISED paksuse üle?
Ei no jah..
Ühesõnaga, seis on jama, kuid see ei tähenda, et sa peaks selles katastroofi nägema..
Üldse, see 10+ kaob varsti sama kiiresti, kui tekkis, kui järgmine 70 läbi saab.
Aga seda sa niikuinii ei usu.
Järele mõeteldes on kaalu lisandumisest ka pisut rõõmu. Tavaliselt ma kaalujuttude peale vaid viisakalt noogutasin. Nüüd saan ometi ka sõna sekka poetada.
Kui suitsetamise maha jätsin, hakkasin muutus totaalselt mu lõhnataju. Haistmine läks paremaks:)
Kuigi... ~1 kuu ei pärast lõpetamist ei tundnud üldse lõhan - nina oli kinni pidevalt. Ja treppidest üles ei jaksanud käia - kops ilmselt puhastus:) Nüüdseks juba 10 aastat ilma. Lisakilode lähevad mõne aja pärast kontrolli alla. Ära neid teksasid veel maha kanna!:)
Postita kommentaar