Igal ööl. Juba mitu nädalat järjest. Mõnikord satub ta ka päevatukastusse. Lapsed on mul kõik juba suured, kuid tema tuleb ikka lapsena. Ülejäänud on ka käinud, kuid tema on mul külas igal ööl. Ning ükskõik kus ma ka unenägudes rändan, seal kohtan ka teda.
Mu ema rääkis, siis kui veel laps olin, et mõnikord näeb ta mind öösel unes. Ka mu vendi, õdesid. See pidi midagi tähendama, head või halba. Mõnikord ma teadsin, et see tähendab halba.
Postitused
1 kommentaar:
tänud laulu eest!
vahest mulle meeldibki, et nad unenägudes külas käivad...lastena
siis ma loen mõttes Doris Karevat:
Öö tulles ühel lapsel hakkab kõhe.
Ta on nii ihuüksi suures majas.
Ja nagu temas, minuski on lõhe.
See hääl!...
Kui võikalt vastu kajas.
Öö tulles maailm avardub meil kahel.
On selles hirm, on vabadus ja mäss.
Ma tuigun teadmise ja teadmatuse vahel.
Ja temal uinuda on antud käsk.
Ma vaarun endas.Vaarun oma ajas.
Mis on see, millest mõtlen kogu aeg?
Üks laps on ihuüksi suures majas.
Ja und ei tule.
Liiga kõrged laed.
/Aeglaselt avanev uks/
PS. read on valesti, ruumi kokku hoid
Postita kommentaar