Ega ma tegelikult suur autohuviline pole. Mulle lihtsalt meeldivad ilusad autod. Seepärast jätavad mind külmaks viimaste autonäituste disainiuudised ja autokaupmeeste värvilised bukletid, sest kenad autod pole ilusad. Kui aga ilule lisada veel lugu, siis võin ma lausa armuda. Turismiala turundusinimesed teavad, millest ma räägin. Igal vaatamisväärsusel peab olema lugu.
Selle aasta alguses pandi Prantsusmaal müüki üks tõeliselt ilus auto, Opel Kapitän Cabriolet. See auto veeres tehaseväravast välja siis kui eesti rahvale rääkisid tema juhid veel muinasjutte muretust tulevikust. Kentmanni uulitski Tallinnas oli vist juba nimetatud (diktaator) Konstantin Pätsi tänavaks. Kõik oli ilus ja kolme kuu pärast algas sõda. Ka see auto sattus suurde sõtta, Idarindele. Arvatavasti kusagile Leningradi lähistele mõne tähtsa mehe teenistusse. Viimase aastakümne jooksul ilmunud loendamatute sõjamälestuste kõrval võiks sellel Opel Kapitänil olla jutustada kindlasti oma ainulaadne lugu kuulsusrikalt alanud ja häbiväärselt lõppenud sõjateest. Võib fantaseerida, et mõni kõrge sõjaväelane põgenes sellega Punaarmee ja Eesti Laskurkorpuse pealetungi eest Tallinna sadama poole. Samal ajal kui eestlane tappis eestlast Sinimägedes ja meie poisikestele oli saksa armee plehku pannes pihku toppinud tankitõrjerusikad, et "kaitsta regulaararmee "taandumist"".

1 kommentaar:
Auto on stiilne.
...siis kui eesti rahvale rääkisid tema juhid veel muinasjutte muretust tulevikust.
*
Haa.Meenub kellegi ütlemine,et eesti lastele tuleb varakult muinasjutte vesta,et nad tulevikus eesti elust ikka aru saaksid...:D
Läheb vist selle kategooria alla ,et: puhtast armastusest saab abielluda vaid pärast sauna!
Moskiito
Postita kommentaar