esmaspäev, 12. oktoober 2009

Kellegi lapsepõlve auto

Ega ma tegelikult suur autohuviline pole. Mulle lihtsalt meeldivad ilusad autod. Seepärast jätavad mind külmaks viimaste autonäituste disainiuudised ja autokaupmeeste värvilised bukletid, sest kenad autod pole ilusad. Kui aga ilule lisada veel lugu, siis võin ma lausa armuda. Turismiala turundusinimesed teavad, millest ma räägin. Igal vaatamisväärsusel peab olema lugu.


Selle aasta alguses pandi Prantsusmaal müüki üks tõeliselt ilus auto, Opel Kapitän Cabriolet. See auto veeres tehaseväravast välja siis kui eesti rahvale rääkisid tema juhid veel muinasjutte muretust tulevikust. Kentmanni uulitski Tallinnas oli vist juba nimetatud (diktaator) Konstantin Pätsi tänavaks. Kõik oli ilus ja kolme kuu pärast algas sõda. Ka see auto sattus suurde sõtta, Idarindele. Arvatavasti kusagile Leningradi lähistele mõne tähtsa mehe teenistusse. Viimase aastakümne jooksul ilmunud loendamatute sõjamälestuste kõrval võiks sellel Opel Kapitänil olla jutustada kindlasti oma ainulaadne lugu kuulsusrikalt alanud ja häbiväärselt lõppenud sõjateest. Võib fantaseerida, et mõni kõrge sõjaväelane põgenes sellega Punaarmee ja Eesti Laskurkorpuse pealetungi eest Tallinna sadama poole. Samal ajal kui eestlane tappis eestlast Sinimägedes ja meie poisikestele oli saksa armee plehku pannes pihku toppinud tankitõrjerusikad, et "kaitsta regulaararmee "taandumist"".

Oli selle sõjaga kuidas oli. Igal juhul just seesama auto jäi Eestisse. Kindlasti on kusagil eesti kodustes pildialbumites toredaid fotosid sellest autost. Ja vaevalt sellega tehti ilusaid perekondlikke väljasõite viljast lookas kolhoosipõldude vahel. Ma ju ei tea sedagi, mitu peremeest sellel autol Eestis oli. Ja kuidas oli tema tervis pidanud vastu ajahambale - kuuldavasti oli tal Eestist lahkudes ZIL-i mootor. Igal juhul 12 aastat tagasi ostis selle auto Eestist välismaale üks asjatundlik huviline. Loodetavalt oli kaup mõlemale poolele soodne, sest teadaolevalt on seda mudelit maailmas 3 tükki. Ning eks hindki oli tollases müügitehingus vastaval kalkuleeritud. Nüüd, pärast restaureerimist küsitakse selle auto eest hinnanguliselt 75 000 - 95 000 eurot. Ilu puhul pole paslik hinnast rääkida....

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Auto on stiilne.
...siis kui eesti rahvale rääkisid tema juhid veel muinasjutte muretust tulevikust.
*
Haa.Meenub kellegi ütlemine,et eesti lastele tuleb varakult muinasjutte vesta,et nad tulevikus eesti elust ikka aru saaksid...:D
Läheb vist selle kategooria alla ,et: puhtast armastusest saab abielluda vaid pärast sauna!
Moskiito