pühapäev, 11. oktoober 2009

Kas õudused jätkuvad?



Paari tunni jooksul pean otsustama, kas lülitan lustikummuti sisse või mitte. Eelvoorud on siiani kui õudusfilmi kesköine seanss pimedas üksikus maamajas. Pult on kogu aeg käeulatuses ja kui väga hirmsaks läheb, keeran hääle maha. Pilgu suunan ka ekraanilt lakke, et suures plaanis miimika ei reedaks - mida näitlejad ütlesid?

Ei, ma ei räägi üldse võistlejatest ja laulmisest. Et võistlema tulevad nii andetud kui andekad, arenenud ja alaarenenud - see on normaalne. Iga võistleja esineb täpselt nii nagu hetkeolukorras võimed, oskused, kogemused lubavad. Lõppude lõpuks on ju ka kõige hädisemal olemas vähemalt üks poolehoidja, ta ise. Ning miks mitte proovida kui võimalus antakse.

Ma räägin kohtunikest ja nende kommentaaridest. Kunagi oli mul üks vanem kolleeg, tõeliselt haritud ja väljapeetud daam. Mingis ametialases väitluses olime erinevatel seisukohtadel. Mul on siiani meeles kui meil mõlemal lõppesid argumendid. Pärast pisikest mõttepausi tõstis ta elegantse liigutusega silmade eest prillid, vaatas mulle sügavalt silma ja sõnas vaikse kuid selge diktsiooniga: "Teate, Hundi ulg, minge persse!". See oli tõeliselt väärikas.

Mul on kahju, et tuntud telesaate Eesti meeskond ei leidnud (ei tahtnudki leida?) kogu riigist kolme karismaatilist iskut, kes oskaksid inimesi väärikalt, samas elegantselt persse saata. Ning peamine, kes rõõmustaksid siiralt kui keegi on teinud hea esinemise. Ja ärge tulge mulle rääkima etteantud formaadist, muidu hakkan rääkima eesti Naistevahetusest!

11 kommentaari:

kaamos rules! ütles ...

Ometi kord keegi näeb ka midagi muud kui liiga enesekindlaid kuid kahjuks pahatihti andetuid staarihakatisi. Nad on siirad ja vähemalt proovivad elus midagi uut.
Nii üleolevalt, upsakalt ja labaselt nagu kohtunikud selles saates läbikukkunuid maha teevad on valus vaadata ning andekate puhul on kiitus visatud mokaotsast ja möödaminnes, peaaegu pahuralt.
Kui omal väärikust napib, siis lõikame teise eneseväärikuse juurteni maha, kasvõi üritaja välimust mõnitades?
Madal suhtumine. Kas neil proovujail edaspidiseks üldse vaprust jääb, et tulevikus ükskõik mida uut ette võtta, kui esimene kogemus annab selge märgi: põrujad on lindpriid, neid võib tampida millega iganes..?

ninataga ütles ...

Mina vaatan küll. Just seepärast, et kasvõi üks pärl on seal olemas. Mihkel Raud suudab piisavalt teravalt öelda, kui vaja.
Kiita eestlased ei oska. Kiitust tuleb seal aga ootamatute kohtade pealt. Ootamatute inimeste suhtes.
Samas, kui nüüd mõelda, tahetakse superstaari, mitte .. head lauljat. Birgit Õigemeel ei oska siiani päris hästi laulda...

Anonüümne ütles ...

Iga kohtunik esineb täpselt nii nagu hetkeolukorras võimed, oskused, kogemused lubavad. Lõppude lõpuks on ju ka kõige hädisemal arvustajal olemas vähemalt üks poolehoidja, ta ise. Ning miks mitte proovida hinnata, kui võimalus antakse.

Metsapiiga ütles ...

Vaatan seda saadet teps mitte erapooletult.
Loomulikult on saate üheks osaks show ju siis produtsent otsustas teiste show-, reality- jms kräppsaadete järgi, et eestlane vajab jätkuvalt verd ja näpuga näitamist. Et mida seekord Raud või Maarjaliis või Rannap ütleb.

Mäng käib vaataja madalate (samastumis)instinktide ümber. Ikka selle jaoks, et vaadatavus võimalikult suur oleks. Kuulu järgi on tegemist kuluka saateformaadiga ja ju need vaatajanumbrid sedasi lakke saadakse:(

Muidugi pole see meeldiv kellelegi.

Mina isiklikult loodan väga, et üks habras anne seetõttu mahatambitud ei saa.

Eilne õhtpoolik kulus samm-sammult tänase saate läbimängimisele. Kogu võistlust võetakse väga tõsiselt. Vaprad noored. Eriti see neiu, kellele pöialt hoian:) Loodetavasti on kohtunikud täna tema suhtes armulikumad.

Hundi ulg ütles ...

Tabavalt ja elegantselt, Anonüümne.
Sümpaatne kommentaar.

Arvustuseni minu mõttesähvatus ei küündinudki, taotluslikult. Sest käepärast pole saate lindistusigi. Siseretsensioonis võtaksin saate küll heameelega üksikosadeni lahti.

sjgelle ütles ...

Ma arvan, et anded leitakse üles, ja ei tapeta sarkasmi, iroonia, otseütlemise mõõgaga.
No ütelge, inimesed, sinna ju jookseb kokku ka neid, kellel pole poolt kraadigi muusika-annet, on aga tohutult enesekindlust. Mingi kriitakameel peaks ikka olema...
Üldiselt ma neid voorusid ei vaatagi, kus nad ette laulavad. Pärast läheb paremaks ju, hakatakse valima paremate hulgast parimat. Ei ole neist noortest keegi veel öelnud, et nüüd on nad ära tapetud, neist enam midagi ei saa. Pigem nad nutavad, et ei saanudki superstaariks.

Aga vb olen mina liiga kalestunud.

Kaur ütles ...

Anna nõu: Ära lülita sisse. Milleks vaadata saadet, mille kohta sa juba ette arvad, et see on saast?

MNC ütles ...

Huvitav kas saade muutuks ehvektiivsemaks kui ma oma kauaplaanitud mõtte teoks teeks ja lava ette roiskun'd tomateid müüma läheks...

Sinaa võid osta näiteks kohtunike loopimiseks...osta kohe palju!

lagrits ütles ...

Mulle ütles ka üks 10. klassi poiss kunagi: "Õpetaja, minge, palun, perse!". Kiitsin teda viisakuse eest ja ütlesin, et oodaku mind pärast tunde trepil, mul üksi igav minna.

Mina olen küll seda meelt, et kui osaleja selles saates žürii märkusteks valmis ei ole, siis valigu osalemiseks mõni teine saade ning šõubisnisi asemel teine tulevik. Kandidaadid teavad ju väga hästi, mis neid seal ees ootab, ega neid sinna ema käekõrval, kott peas, ei viida!

Madis ütles ...

Täiesti nõus selle postitusega. Annab ikka halvemaid saatejuhte valida, kui praegused. Teine probleem on loomulikult ka kohtuniku vahetamine, Maarja ei suuda paberilt ka karmi lauset maha lugeda... (N)

Hundi ulg ütles ...

Tänud arvamusavalduste eest.

Lülitasin teleri siiski sisse. Ekslik on arvamus, et pean seda rahvusvaheliselt läbiproovitud saadet juba ettearvatult saastaks. Kuid ka iga hea saateformaadi, stsenaariumi ja muu teose võib saastaks muuta pealiskaudne teostus, teose interpretatsioon. (Siinkohal jätan kõrvale AV-teose tehnilised elemendid. Eks eilnegi otesaade oli kohati "musta materjali" hõnguga.)

Tunnistan enesekriitiliselt, et pärast eilset saadet märkus kohtunikest pole enam sedavõrd etteheitev. Asi liigub ju tõepoolest paremuse suunas. Peale viimast saadet on ehk juba päris hea, "saastast" hakkab asja saama.

Siiski jään oma mõtte juurde, kui keegi selle välja luges, et telesaade on tervik. Ja kui dramaturgiliselt on kohtunikel täita saates oluline osa, siis peavad nad olema valitud selliselt, et nad oleksid võimelised täitma etteantud ülesannet. Selleks tuleb aga eelnevalt ülesanne püstitada, proovides järgida konkreetses saateformaadis kirjeldatud eesmärke, "rollilahendusi". Eesti saatetiim on selles osas pannud puusse.

Professionaalne televisioon ei ole omaaegne Üliõpilasmaleva isetegevuskonkurss, et lähme peale ja teeme ära.