Roosa paelaga kirjad 13

Selle sildi alla paigutasin kaksteist kirja, mis kirjutatud üle saja aasta tagasi. Rohkem korrespondentsi sellelt noormehelt, härra Augustilt pole säilinud. Mind võlus nende kirjade puhul mitu aspekti. Esmalt muidugi kiri kui tänapäeval marginaalseks muutunud suhtlusvahend. Ainult need, kes ise elus kirjasid kirjutanud ja saanud, teavad, mis vahe on tundel avada mailbox või postkast.

Härra Augusti kirjades avastasin seda, et saja aasta jooksul on eesti keel tegelikult vähe muutunud. Omaaegsed väljendid, lauseehitus mõjuvad huvitavalt ja on varjundirikkamad. Tollased sõnade kokku- ja lahtikirjutamised on minule sümpaatsemad - sõnad saavad sügavama tähenduse. Võrdle näiteks minu sünnipäev vs minu sünni päev, kirjavahetus vs. kirjade vahetus.

Huvitavad on ka härra Augusti kirjades mõne lausega edasi antud ajaloolised sündmused. Näiteks kesirihärra visiit Tallinna reidile ja Miina Härma lauluhitti esitus. Ka olmelised nüansid on minu jaoks pisiüllatused. Nii näiteks puudutas härra August kortelisse sisenedes petrooliumilampi. Klaasi soojuse järgi taipas ta, et sealt on alles äsja lahkutud. Selliseid detailikesi võib neis kaheteistkümnes kirjas leida päris mitmeid.

Muidugi on kõige põenvam kirjade olemus. Küllap lootis härra August, et see kirjade vahetus on ühe romaani algus. Me ei tea, kas neiu Erna oma kirjadega õhutas härra Augusti lootusi või hoopis jahutas neid. Igal juhul on võrreldes tänapäevaga kadestamisväärne härra Augusti järjekindlus leida oma südamete daame sümpaatiat ja oskus oma tundeid ning igatsusi väljendada, peites need ridade vahele.

Ma ei tea, kes oli härra August. Ühe kirja alla lisatud ja teises mainitud perenimi Tiervelt/Tierwelt on oma saksakeelses tähenduses haruldane. Sedavõrd unikaalne, et maailma kõik uhked interneti otsingumootorid väidavad, et siinne blogi mainib seda isikut esmakordselt. Eks seegi ole üks põhjus, miks neid kirjasid tasus avaldada. Jäägu siis internetimälusse ka Elli Noorak, kes oli armunud härra Mauerisse. Elli õde Alviine. Hea semu Rentsel, kes väljasõidul neidudega proovis tuju üleval hoida. Perkond Karell, kellelt härra August korterit üüris. Või härra Reisberg, kelle juures härra August oleks soovinud täiendada end retouscheerimises. Küll on aga teada, et raamatukaupleja Gustav Oskar, kelle võimekust päevapiltide alal härra August kahtluse alla seab, osutus siiski fotograafiks, tänu kelle ülesvõtetele on säilinud killuke Nõmme ajaloost.

Neiu Ernast tean pisut rohkem teiste allikate järgi. Noore alaealise tütarlapsena läks ta Peterburi tööle. Võib arvata, et teda kutsus sinna seal elav onu või vanem vend. Viimane sai seal lõpuks ka oma äri käima. Ta avas seal mingi kullaseppaäri, mis sai talle saatuslikuks. Suure Vene revolutsiooni käigus seda kauplust rüüstati ja ta ise tapeti röövimise käigus. Peterburgi jõudes pidi neiu Erna varjama oma vanust, et pääseda tööle kuulsasse Jelissejevite kaubamajja müüjaks. Arvatavasti oli ta kohusetundlik, sest üsna pea edutati ta kassiiriks. Pole teada miks ja kuidas jäi ta silma suurkaupmees Grigori Jelissejevile endale. Igatahes sai temast selle kuulsa perekonna laste koduõpetaja. Nendele hoolealustele viitab ka härra August oma kirjades.

Grigori Jelissejev on Eestiga seotud läbi Toila. Sinna ehitas ta kuulsa Oru lossi oma järjekordseks suveresidentsiks. Samasugused suvekodud olid sellel perekonnal ka Vahemere ääres, Valgevenes ja Krimmis. Kuigi internetiallikad viitavad, et Jelissejevid oma viie pojaga veetsid Toilas kõik oma suved, siis muud allikad kinnitavad seda, et neiu Erna oli oma hoolealustega hoopis suviti Krimmi palees. See on aga juba hoopis teine karbitäis kirjasid.

Teada on ka see, et härra Augusti püüdlused võita neiu Erna südant ei kandnud vilja. Aastaid hiljem abiellus Erna ühe teise tegelasega, keda noor August oma kirjades ka mainib. August oli nende kirjade kirjutamise ajal noor mees. 21. juulil 1902. aastal sai ta 21 aastaseks. Loodetavalt sai ta üle neiu Erna poolt põhjustatud südamevalust ja leidis oma õnne kelleski teises. Kas aga saatus soosis teda kaheteist aasta pärast algavas maailmasõjas, revolutsioonides ja hilisemalt, seda me ei tea.