pühapäev, 13. aprill 2008

mina (ikskümmend) õpetab Mina (16)

Sain raske ülesande tiiauspaikkalt. Kõik mu lapsed on jäänud kuueteistkümnendaks sünnipäevaks minupoolsete õpetussõnadeta. Nüüd tuleb aga jagada nõuandeid noorele Minale. Nädalavahetus möödus kodukaunistamise tähe all. Lõikasin vanas õunapuuaias puid - tean küll, et hilja peale jäänud, kuid need õunapuud on küll juba vähemalt 50 aastat lõikamata, lihtsalt varem pole vanade puude kallale jõudnud. Kui vihma hirmsasti kallama hakkas, kolisin maakivi keldrisse. Nokitsen seal kivipõrandat teha. Ja kogu aeg mõtlesin, mida mina (ikskümmend) tahaksin ütelda Minale (16).
1. Sa oled juba mitu aastat suitsetanud, suitsetamine aga tapab. Mitte hobuses ja nikotiinis pole küsimus, kõik me sureme. Kuueteistaastaselt tundub elu olevat väga pikk, ikskümmend aastaselt, tervis suitsetamisest läbi, on aga kõik kevaded juba loetud. Ning lõpuks, oled ise öelnud, et ilusaim surm on jala pealt. Suitsetamisega ja geneetilise eelsoodumusega valid aga ise omale suremise viisi. Ja suitsetaja surm pole ilus surm.
2. Mõistan täielikult, et kibeled oma elu elama. Miks mitte siis kohe ka pereinimese elu. Saan aru ja aktsepteerin Sinu kiindumust, võib olla armastust endast peaaegu kaks korda vanema naise vastu. Sellise vanusevahega liidud pole aga reeglina püsivad. Elatakse aasta, heal juhul paar ning minnakse lahku. Sellel naisel on väike tütar. Kas Su südametunnistus ei jää piinama, mida tunneb see väike tüdruk teie lahkumineku korral, kui ta on jõudnud Sinusse kiinduda? See võib jääda kummitama Sind kogu eluks.
3. Pole tähtis, kas Sul on elu jooksul üks või mitu oma peret. Pea ikka ja alati meeles, et pärit oled Sa ühest perest. Tee ka omapoolseid pingutusi, et hoiaksite tulevikus oma õdede ja vendadega kokku. Kui Sinul, Mina, tulevikus on omad lapsed, siis soovid, et vaatamata kõigele hoiaks nad kokku, nii heas kui halvas.
4. Roogi oma mõttemaailmast välja empaatiavõime. Sina elad oma elu ja ainult üks kord. Kõigepealt aktsepteeri iseennast sellisena nagu Sa oled. Ära mõtle sellele, et teistel oleks hea, mida nad Sinust mõtlevad või mida nad võivad tunda. Ela iseendale ja ole endaga rahul. Kui Sa elad teistele, teiste soovide järgi, oled lõpuks kaotaja Sina. Sellest pole midagi, kui Sind ei mõisteta sellisena nagu Sa oled - järelikult Sul mingis osas elus lihtsalt ei vedanud. Aga elu ei jää Sul siis elamata.
5. Mina, ära mine elukutse valikul kompromissidele. Proovi ikka kõigepealt realiseerida need unistused, mis Sul on. Hilisem elu koosneb paratamatult suurel määral kompromissidest. Ühe kooli lõpuaktusel, kus ma kunagi muu töö kõrvalt õpetaja olin, ütles selle kooli direktor väga targa mõtte: "Tavaliselt öeldakse abiturientidele- noored, teie ees on lahti kõik uksed. Ärge uskuge seda! Juba eelkooliealistena hakkasid teie ees uksed sulguma ja iga järgnev valik vähendab avatud uste arvu."
6. Kui Sa oled mingi töö valinud, siis teed Sa seda muidugi mõista hästi. Kuid ära mingil juhul muutu töönarkomaaniks. Hästi tehtud tööst tekib hea enesetunne, kuid me ei ela selleks, et töötada. Töötamine on ikka selleks, et elada ja sellest mõnu tunda.
7. Elus pead Sa leppima mitmete kibedate kogemustega. Sinu loomuses on soov pidevalt aidata: nõrgemat, haigemat, vaesemat, õnnetumat. Peksa see soov endast võimalikult kaugele, maailm elab teiste reeglite kohaselt. Tihti ka Su lähedased ei pruugi mõista Sind, rääkimata ümbritsevatest. Heal juhul oled Sa siis lihtsalt lollike, halvimal juhul aga mõeldakse Sinust jumal teab mida. Ja kui Sa tõesti teisiti ei saa, siis lepi sellega, et samad abistatud võivad pöörata Sulle selja - siis, kui ise abi vajad.
8. Ära kunagi valeta. Me võime lõpmatuseni targutada hädavaledest ja päris valedest. Ühed on nagu natuke lubatud ja teised nagu pole. Ütle mulle, Mina, kas Sina oled tõesti nii tark, et oskad teha vahet, kus läheb piir häda- ja pärisvale vahel? Mina olen elanud ikskümmend aastat ja olen selle piiritõmbamisega tihti näppu lõiganud. Aga ega ma ka tark pole.
9. Iseendast mõistetavalt ja Sinu praegusele vanusele kohaselt tee tutvust alkoholiga. Tutvu temaga põhjalikult, kuidas Sina suhtud temasse ja tema Sinusse. Eksperimenteeri, tee kindlaks, kas ta on sõber, kellele saad toetuda raskustes. Paljusid ta aitab. Kuid võib minna ka teisiti - napsitamine läheb üle joomiseks ja joomine joominguks. Muidugi, hea vedamise ja piisava tahtejõu korral suudad Sa ka selle tõkke ehk väljakutse, nagu tänapäeval öeldakse, ületada. Elu pakub aga huvitavamaidki väljakutseid, mistõttu pole mõtet seda tõket üldse ehitama hakatagi. Pealegi on elu, tuleb välja, sedavõrd lühike, et minul on küll tagantjärgi kahju igast ähmase peaga möödasaadetud päevast.
10. Kuuteistaastaselt otsi elu mõtet ja usu siiralt, et Sa suudad maailma paremaks teha. Ikskümmend aastaselt tead Sa juba "oma kohta laua taga" ja enam Sa ei küsi, mis on selle asja mõte. Tunned lihtsalt rõõmu igast uuest päevast ja leiad, et vaatamata kõigele on elus olnud palju ilusaid hetki.
Ma ei anna "teadet" edasi kellelegi. Miks? See on väga keeruline ülesanne. Pisut sinna hingestriptiisi poole, millest ma ise siin blogis olen korra kirjutanud. Seepärast ei loe ma hetkel kirjapandut ise läbi, äkki hakkab häbi. Küll aga loen läbi kõik, kes üleskutsele vastasid. Striptiis mulle meeldib. Vaadata. Ise pole suur asi strippar ja ega, enesekriitiliselt, näidata ka nüüd midagi erilist pole.

9 kommentaari:

Ninataga ütles ...

Nädsa, ma mõtlesin, et ma ei nuta enam kunagi..vähemalt mitte kirjasõna peale..kui siis valust..kas ka hingevalust..ei tea...
Nüüd on pisarad kuivanud ja mõte jälle selge...ja saan öelda mis hingel...

Minagi oleks neid sõnu vajanud 16 aastaselt kohe väga, ometigi see mis ma selles vanuses kuulsin oma vanaemalt ( vanaema kasvatas mind ) hoopis vastupidiseid ja palju palju tobedaid sõnu...
Ma arvan, et teen sinu tekstist copy, kui lubad ja poetan oma pojale 16 aasta sünnipäeval.
Muidugi, kui sa mulle loe annad :)

Ma lähen nutan nüüd natukle edasi ...

Ti:a ütles ...

ajalooraamatut enesele hurjutama pole sugugi kerge.

see oli väga hästi kirjutatud.

tegelikult on need kirjad natuke meie järelpõlvele ka, et poleks liiga hilja neile ütleda.
´
"on kaks asja mida me lastele võime anda- tiivad ja juured"

helle ütles ...

Lugesin Sinu postitust ja sain aru veel kord, et meestel on palju raskem selliseid asju kirjutada ja et meesmõtlemine on ka palju avaram/globaalsem/ kui naistel. Need elumõtte jm küsimused.

Eriti võttis mind tõsiseks see:
"Ikskümmend aastaselt tead Sa juba "oma kohta laua taga" ja enam Sa ei küsi, mis on selle asja mõte. Tunned lihtsalt rõõmu igast uuest päevast ja leiad, et vaatamata kõigele on elus olnud palju ilusaid hetki."

Kirjutan sellele alla.

Terve tänane päev on läinud tagasivaatamisele.

Jaanus ütles ...

Tead mul oli valida nädalavahetusel kas lähen linnapeale, et hõljuda jälle pilvedel keelatud ainest või siis minna üksi suvilasse Kiisale.
Läksin Kiisale, riisusin kuivanuid lehti ja põletades neid hakkad vaikselt elu üle mõtlema.
Jõutsin järeldusele, et on vaja rohkem aega mõtlemiseks. Nüüd plaanin minna palve rännakule Hispaaniasse.
PS. tänud õpetussõnade eest, tulevad täpselt õigel ajal.

Hundi ulg ütles ...

Hea Nipitiri,

kui see nüüd peen iroonia polnud, siis nuta terviseks. Igasuguste tarkade enesemuutmise raamatute hulgas, millest sjgelle hiljuti kirjutas, on kindlasti ka midagi naeru tervistavast mõjust. Kindlasti peaks olema ka raamat nutmise vajalikkusest. Kui oskaks seda kunsti õpetada ka poegadele (seda pole vaja häbeneda, kuid tee seda salaja, teki all, et keegi ei näeks).

Muidugi on minu tekst kasutatav mistahes viisil.

Hundi ulg ütles ...

Ma olen Sulle tänulik, tiiauspaikka, et sellise ülesande mulle andsid. Ümbritsevast maailmast mõtleme tihti ja arvame seda mõistvat. Kuid enese sisemusse vaatame harva, rääkimata selle mõtestamisest.

Hundi ulg ütles ...

sjgelle,

selles on Sul vist õigus, et meestel on nn. hingeasjadest raskem rääkida ja kirjutada. Kardad kogu aeg, et see pole mehelik, nii pole kombeks...

Hundi ulg ütles ...

Jaanus, ma arvan aimavat, mida ja milleks Sa põed. Kuvand mehest "näeb ette", et me suhtume mõnedesse asjadesse pealis- ja ükskõikselt. Kui naised teaksid, mida mehed tegelikult tunnevad. Äkki poleks siis ka niipalju neid poolikuid peresid, kus isale on omistatud "rongaisa" staatus.

Ninataga ütles ...

Ei olnud iroonia kulla hundi ulg. Ma olin terve õhtu üsna vesine veel peale seda lugemist.. Kõik vahtisid mind, kui imelooma...
Tänan sind loa eest koopa teha ja kuu aja pärast kasutan seda ....
Plaanin teha pojale raamatu, kus on tema tegemised 16 aasta jooksul sees ja see tekst sobib sinna lõppu imehästi.
Aitäh kulla hundi ulg, et sa olemas oled :)