Kullapalavik Virumaal

Legendid sõdade ajal peidetud kullast pole annud mõnelegi mehele rahu. Virumaal on käesoleval sügisel juba mitmes kohas käidud kulda kaevamas, on uitatud mööda metsi salapäraste dokumentide ning kaartidega ja urgitsetud sõjaaegseid, peamiselt Põhjasõjaaegseid vanu koopaid lahti, lootusega leida hiigla-aardeid. Paraku on seni jäänud kõikidele otsijatele tühjad näpud ning peale selle kaela tõmmatud ebameeldivaid sekeldusi. Fantaasiarikkaid mehi aga see ei kohuta.

Kullakaevamise "litsents" näib olevat Narva pagulasel Fjodor K-l, kes Virumaa "Eldoraadot" puurinud ja kaevanud küll juba paar-kolm aastat. Ja saak kõige selle vaevarikka töö järele - kaks Nikolai I aegset vana raha ja hõbesõlg! Väike ajalooline väärtus nendel esemetel igatahes on, kuid kaugeltki ei tee tasa paari aasta töö kulusid. Tuleb õieti küll välja, et "kullakaevur" K. pole Virumaalt kaevanud kulda välja, vaid seda siin sisse kaevanud. Need rännakud töömeestega ühest leiukohast teise ometi nõuavad ka kõva raha.

Käesoleval sügisel K. oma kambaga kaevas Vasknarva juures rabas ühele mäekünkale paarisüllase augu sisse. Töömehed, nähes, et salakaardis on jällegi viga, loobusid edasi töötamast, või siis kui K. tõesti midagi loodab leida, maksku 2,5 krooni päevas. Seni mehed said 1,5 krooni päevas pluss teatud protsent "kullast". K. andiski siis järele, et dokumentides on viga, ja lõpetas töö.

Hiljem nähti kullakaevureid Kauksi metsades. Kas ka seal K. käsi tegev oli, pole teada. Igatahes aga oli seal kaevamas käidud. Samuti kilomeetrit 15 lõunapool Lohusuu koobastel, kus muide 1900. a. paiku ka Avinurme parun Kimmelthan oli meestega kulda otsinud.

Illaku umbjärvel keeb äge kullaotsimine juba paar kuud. Seal on asja juhiks kaks tallinnlast, kes ettevõtte rajasid hoopis suuremale alusele ning kohale tõid isegi tuukri. Kuidagi on nüüd kulla asukoht umbkaudu üles leitud ja hakatud suure innuga seda välja kaevama. Meestel on järveäärsele allikale ehitatud rakked, kust 12 meest mitmesuguste tehniliste abinõudega allikat kuivaks pumpavad, et siis võimalik oleks labidatega kullakambri juure raiuma hakata. Töö olevat päris kaugele edenenud ja meestel olevat lootus pühadel juba värsket kullamiljonäri mängida.

Omapärselt lõi kullaotsijate naha üle Avinurme mees T.K. Talu läheduses oli tal vana sisselangenud kaev, mida K. tahtis hakata rookima. Siis aga sattus kokku ringihulkuva ametmehega, kes ka kullast näis olevat huvitatud, ja kõneles sellele augu pähe, et too kaev varjavat arvatavasti kuldkirstu. Varsti olidki kaubad koos, R-le lubati viisakad protsendid leiu korral ja ametmees kaevas kaevu lahti. Muidugi ei leitud punast krossigi, aga selle eest oli kaev puhas. K-l polnud enam muud, kui ehita rakked peale ja pane kaevuvinn püsti.

Maaleht, 29.detsmber 1932