Laupäeval oli määratud Tartu ringkonnakohtus arutusele salakuulajate protsess, milles süüdistatakse 8 isikut ja nimelt Jaan Kolk (pärit Konguta vallast), Jaan Kirt (Valgast), Peeter Kull, Spiridon Kohtov, Feodor Kull (kõik Peipsiäärsest vallast), Maks Pettai (Pühajärvest), Johannes Laanemann (Elvast) ja August Tiido (Pangodist).
Mõni aeg tagasi sai poliitiline politsei teateid, et Elvas ja selle ümbruskonnas tegutses kommunistlik salaorganisatsioon, mille ülesandeks oli toimetada salakuulamist N. Venemaa kasuks ja organiseerida kommunistlikke rakukesi, et kukutada Eestis maksvat riigikorda. Seejuures olnud Jaan Kirti ja Peeter Kulli esiülesandeks salakuulamine, kuna teised teotsenud peamiselt kommunistlikkude organisaatorite üle piiri toimetamise alal. Üle piiri toimetatud selliseid tegelasi nagu Aleksander Vähi, Nikolai Makarov j.t.
Jaan Kolk on rohkem tegev olnud kohapealse kihutustöö alal, varjates kommunistlikke organisaatoreid oma korteris. Jaan Kolk elutses Pangodi vallas Varesepalus. Üle piiri käijaks olnud Jaan Kolgi õepoeg Elmar Kolk.
Üle piiri käijaid küüditanud Feodor Kull Peipsiäärsesse valda Kasepää külla, kus nad üle piiri viidud. Iga reisi pealt saanud Kull umbes 50 krooni.
Läbiotsimisel Jaan Kolgi elukohas leiti muu seas 7 neljakandilist papitükki, millel olid mitmesugused numbrid ja väljalõiked. Asjatundjate arvates on need papitükid salakirja võtmed.
Poliitilise politsei andmetel viibivad süüalused Elmar Kolk, Nikolai Makarov ja Aleksander Vähi praegu Venemaal.
Jaan Kolk seletas ülekuulamisel, et tema õepoeg Elmar Kolk läinud salaja N. Venesse juba 1927. aastal. Siis aga tulnud ta 1932. aastal tagasi, peatanud tema juures ja seletanud, GPU poolt olevat teda Eestisse saadetud, et organiseerida siin mehi, kes läheks Venemaale salakuulamise kursustele. E. Kolk olnud 5 nädalat Eestis.
Esimesena saatis Kolk N. Venesse kursustele August Tiido, kes lõpetas seal kursused ja tuli siis tagasi. Ka kellegi teise isiku olevat ta samuti kursustele läkitanud.
Peeter Kull seletas ülekuulamisel, et 1920. aastal saanud ta tuttavaks Elvas elutseva N. Makarovi ja A. Vähiga. 1932. a. viibinud ta Elvas kingsepp Vähi töökojas, kui sinna tulnud Makarov, kes teinud ettepaneku Venemaale tulekuks. Mõne aja pärast sõitnud ta. Hiljem käskinud Makarov muretseda Tartus lennu- ja suurtükiväe koosseisude kohta teateid. Selleks sõitnud tema, Peeter Kull, koos Jaan Kirtiga Tartu ja läinud lennuangaaride juurde. Seal on nad mõõtnud sammudega lennuvälja maa ära. Ka Ropka kahurväe kohta muretsenud nad andmeid. Muretsetud andmed andnud ta üle Makarovile.
Muuhulgas rääkinud Makarov temale, et keegi Pangodis elav mees käinud Venemaal ja saanud 600 krooni fotoaparaadi muretsemiseks, et salakuulamise otstarbel pildistusi teha. See mees olevat aga raha ära raisanud. Teda olevat vaja Venemaale saata või kohapeal kahjutuks teha.
Poliitilise politsei andmetel on Maks Pettai käinud Venemaal ja raha saanud aparaadi ostmiseks. Ülekuulamisel võttis Pettai Venemaal käigu õigeks; teda toimetanud üle järve S. Kohtov. Aparaadi ostmiseks saanud ta 300 krooni, millise summa aga ära raisanud.
Toimetuse töö lõpul kestis asjaarutamine.
Uus Eesti, 13. juunil 1936
3 kommentaari:
Huvitav, palju praegusel ajal neid "salakuulajaid" eestis ringi liigub ja mis kõige olulisem, paljud neist on eestlased??
Ma kahtlustan, et neid on suur hulk ja nad on üsna avalikud tegelased...
Vene karu ei maga, seda ei tasu loota...
Minu ülikooliaegse sõbranna isa oli Jaan Kolk, aga ma loodan, et tema küll salakuulaja polnud. Oli selline väike tasane mees, elas ka teises kandis.
Vaevalt , et tänapäeval keegi salakuulaja sammudega aerodroomi mõõdab. Küll aga võib spekuleerida, et huviliste "oma mehed" on lähedalseisvad isikud mitmetele võtmepositsioonidele.
Eesti perenimede esinemissagedust arvestades võib Kolke küll päris palju olla. Pealegi teame me ajaloost, et Nõukogude Venemaa käitus ise oma enda salakuulajatega enamikel juhtumitel üsna üheselt
Postita kommentaar