Selle talve surnud 10.

(...järg)



Tammetsa Linda

Kui aprillis Kaarel käis kodunt kartuleid toomas, oli Tammetsa Linda surnud. Tammetsa Linda oli minust kümme aastat vanem. Mina olin veel väike plika, kui nad Tänavotsale kolisid. Neid oli viis last. Vanemad lapsed olid Linda ja Teodor. Teodor oli ka juba üsna suur. Need olid juba peaaegu täiskasvanud. Liidi oli minust pisut vanem. Arkadi oli üsna pikk solakas, käis pika pükstega. Tema kohta öeldi, et sureb varsti ära - ja suri ka. Siis oli veel õige väike Heljas. Liidi hakkas aasta enne mind koolis käima. Liidil oli lugemikuks värvilise piltidega "Huvitaja", see oli kole huvitav. Vahest Liidi andis teda koolist tulles mulle lugeda ja vaadata.

Linda oli kangesti tore päiksepaisteline neiu. Alati rääkis minuga lahkelt. Varsti peale Tänavotsale kolimist läks Linda mehele. Vahesauna lonkavale Rutsile. Ruts oli eesti sõjaväes vigastada saanud, nii et ta lonkas elu aeg. Aga selle eest sai Ruts head pensioni. Raha nagu maast leitud. Ju sellepärast olid Tänavotsa vanad pressinud Lindale peale.

Ruts oli rahadega mees. Isa käest sai nii palju maad, et sai kartuleid ja kruubi otri pisut pidada. Vahesauna oli väike koht ... hektari või nii. See oli jagatud kahe poja vahel. Kustasel oli väike vilets saunake. Aga Ruts oli rahadega mees ja tema ehitas suure korraliku maja. kui Liidil halvasti läks ja ta last ootas, lõid Tänavotsa vanad ta kodunt välja. Linda võttis ta oma juurde. Juhan oli metsatööline ja Liidi elas Linda juures.

Kuni venelaste tulekuni elas Linda vaikselt harilikku elu. Kui venelased sisse tulid ja sõda algas, läks nagu saadan sisse, midagi endist ei jäänud järele. Mehi oli palju metsas ja neil oli seal ju igav. Üks viina ajamine ja joomine kestis ilmast ilma. Tammetsad elasid nii parajalt metsatuka taga, et keetsid viina vabalt kodustes ruumides. Kus viina oli, oli ka viina ostjaid. Vene sõjaväe autod vedelesid alalõpmata nende maja ümber. Lindal oli üks vene Vanka. Keegi seal ise vene keelt ei mõistnud ja meie isa oli neile tõlgiks ja kirjade kirjutajaks. Eks isa ise sai ka suu seks. Viinal on selline omadus, mida rohkem jood, seda rohkem tahad. Nii, et kasu polnud teragi. Paps jõi veel oma raha ka sinna juurde. Nii palju sellest kirjatoimetamisest oli kasu, et Linda tuli 47. aasta kevadel meile kartuleid panema. Siis Linda ütles mulle: "Ükski tüdruk ei tohiks küll vanemate käsu peale mehele minna. Nüüd olen mina siin ühe tuima ja igava mehega aheldatud." Siis olid ju kõik Rutsi soodustused ära võetud. Lindal oli eesti ajal kaks tütart ja peale sõda, kui see punastega möllamine oli, sai veel poja Kalevi. Selle isa oli muidugi paberites Ruts, kes tegelikult, seda ei tea keegi.

Esimene tüdruk, Velda, oli ilusa näoga, kuid tuima peaga. Linda oli käinud koolis palumas, et lastaks lõpetada, "ega ta kuskile edasi ikka lähe". Hiljem Linda rääkis igal pool, et mis sellest lapse tarkusest kasu on: "Näe, Pritsu Olga lõpetas kullaga ülikooli, meie Velda ainult vaevaga neli klassi, aga palka saavad mõlemad 60 rubla." Velda oli õlibaasis väljaandjaks. Ta läks varakult mehele, meremehele. Need olid üldse kosilastena väga heas kirjas. Väga hea palk ja enam aega kodust ära. Nad läksid siit kandist minema ja teada on nende elust ainult nii palju kui Linda rääkis. Mees tulnud öösel merelt ja leidnud voodist võõra mehe ja vihastanud nii hirmsasti, et lõiganud Veldal pool pead paljaks. Hiljem leppinud küll ära, kuid mees merele enam ei läinud, jäänud kolhoosi mehaanikuks, või midagi sarnast.

Noorem tütar Endla oli Linda moodi, selline roosa ja blond, ümmargune, hästi kerkinud kukli moodi. Tema oli lahtise peaga. Lõpetas mingi sekretäride kooli ja suunati kusagile kaugele tööle. Siin kandis on teda vahel harva nähtud, kui emal külas käis. Lapsi neil tüdrukutel palju pole. Üks talv oli Lindal siin üks väike Värdi, kes oli koolieelik.

Tammetsa Kalev oli sõjajärgne laps ja käis meie lastega koos koolis. Oli vaikne poiss. Ei hea, ei ulakas. Lihtsalt selline, kes kaob massi hulka. Inimesed imestasid, et ta 18 aastaselt naise võttis ja elab selle samaga siiamaani. Lapsed on juba suured ja vist lapselapsed. Tüdrukutel on vist mõlemil teine mees. Kalev peaks praegu umbes 50 ringis olema. Küllap oleks temastki enamat kirjutada, kuid ta läks oma zootehnikuga kohe peale pulmi kusagile kaugemale. Kalev ise on kas mehaanik või puutööline. Ütle ikka Faehlmanni moodi: Üks kord elas üks mees, kes sündis, kosis ja suri. Rohkem ma temast ei tea, aga see oli üks mees.

Ruts suri siin 70-ndate aastate keskel. Oli rattaga poodi läinud ja tee pealt surnuna leitud. Linda võttis lesena ühe vene Peetri omale leivale. Õigem oleks öelda, et võttis viinale. Peetril oli päris korter ka Korjusel. Aga selle pani ta põlema ja põles ise ka. Seal oli suur maja. Peeter elas teisel korrusel, all elasid Käspred. Peeter oli puhas mees. Alati pühkis pühkmed pliida kõrvale hunnikusse. Eks säde läks pühkme hunnikusse. Kustutasid küll, kuid tuli oli säärvandi vahelt teise tuppa läinud. Saepuru säärvand läks seest põlema, kuidas sa kustutad. Käspred põlesid päris paljaks. Kui näha oli, et kustutusest asja ei tule, hakanud kõik vara päästma. Peeter kohe oma medaleid - need vist olid ta kallim vara. Pärast oli Peetri palit kaua aega Korjuse aia peal vedelenud aga Peetrit polnud kuskil. Arvati, et läks õe poole või kusagile mujale. Tal oli terve Venemaa ja Eesti tuttavaid täis. Kartis, et võetakse vastutusele hea maja põletamise eest. Ei tulnud ega tulnud kedagi. Arvati, et süte seest pliita juures oli olnud pikki konte. Samas oli Peeter põlemise päeval käinud linnas ja sealt terve märsitäie pikki looma sääreluid toonud süldiks. Küllap see oli ikka Peeter, kelle kondid leiti ja maeti Peetrina maha. Trammi Julius oli lugenud ja Linda laulnud.

Peale Peetri surma elas Linda vaikset vanainimese elu, kui nii võib öelda. Igatahes 75 aastaselt ostis ta omale veel lehma. kui ta 80 aastane oli, siis tal igatahes lehma ei olnud enam. Inimesed teadsid, et ta veel kõvasti keedab viina ja joob. Umbes kümme aastat tagsi juhtusin mina temaga koos bussis linna minema. Siis ta viis kotitäie kindaid müüa, mis ta sügise läbi oli kudunud. Vist üksteist paari oli. Ta oli nii õnnelik, et oli 12 rubla paarist saanud, pühade raha. Oli just parajaste enne jõulune aeg. Hiljem ma teda enam ei ole näinud.

Tänavu talvel oli Muhu Leida saatnud Madise poisiga talle piima. Poiss oli üsna kohkunult tagasi tulnud, et tema ei tea, kas Linda on haige või juua täis. Põrandal ta ukerdab ja ajab segast juttu. Muhud läinud siis Väljatsaunale, sest nende Kaja on velsker. Punane rist viinud Linda haiglasse, kus ta umbes paar nädalat viibis ja sealt toodi surnuaiale.

(järgneb....)