Raimund Kulli
25 aasta tegevuse tähistamine sünnib 21. oktoobril Smetana "Müüdud mõrsja" esietendusega. Ooperi lavastab Praha Rahvusooperi näitejuht Pujman, kes on juba saabunud Tallinna. Hr. Pujmani töötamismeetod on väga jõuline ning nõuab jõudu ka ooperiinimestelt.
Raimund Kulli juubel kujuneb kahtlematult hooaja suursündmuseks, kuna juubilar on nii isikuna kui ka muusikamehena väga populaarne.
Admiral Joh. Pitka tütar abiellub
Saima Pitka, admiral Joh. Pitka tütar, kes hiljuti lahutati Inglismaal mister Smith'ist, on kihlunud "Munaekspordi" asjaajaja-direktori Andres Joasaluga.
"Must suvi" tuleb novembris
Nagu kuuleme, ei ole enam nimetamisväärseid takistusi R. Sirge näidendi "Must suvi" etendamiseks kohaliku Saksa teatri ruumes. Teatrimaja ühingu juhatus eesotsas esimehe vann. adv. A. Riesenkampfiga on võtnud vaevaks põhjalikult tutvuda "Musta suve" pahandust tekitanud sisuga, milles nad on endiselt leidnud mõningaid ebadelikaatseid väljendusi. Nagu saksa teatriseltsile lähedalolevaist ringkonnist kuulda, on arvata, et sakslased eesolevail läbirääkimisil "Eesti Draamateatriga" avaldavad soovi mõningate näidendi repliikide silumiseks. Mil määral see sooviavaldus leiab respekteerimist "Eesti Draamateatri" poolt, see selguvat tõenäoliselt käesoleval nädalal. Sakslaste poolt otsiti juba läinud nädalal kontakti "Eesti Draamateatri" juhtivate jõududega, kellel aja puudusel osutus võimatuks uusi läbirääkimisi alustada.
"Musta suve" etendus on ette nähtud novembrikuu lõpul. Kuna sakslaste ringkondades ollakse tõsiselt huvitatud intsidendi peatsest lahendamisest, ei näi enam leiduvat tõsisemaid takistusi näidendi lavaletoomiseks. Kära "Musta suve" ümber on kahtlemata kujunenud sellele heaks eelreklaamiks.
Ly Lasnerile palju kingitusi
A. Dumas' "Kameeliadaami" etendus eile õhtul möödus Ly Lasneri juubeli tähe all. Täis saal oli publikut, ja see osutas Ly Lasnerile sooja poolehoidu.
Neljanda pildi järele avanes eesriie juubilari austamiseks, mille alustas "Eesti Draamateatri" esimees E. Maddisoo kõnega ja ümbriku ulatamisega. Järgnes näitlejate nimel tervituste ja kasti hõbeda üleandmine Mari Möldre poolt. "E. Draamastuudio" I lennu tervitused ja kingituse - kristallist likööriserviis - tõi E. Kaljola. Teatrisõprade nimel tõi kingituse prl. M. Suurallik. Enda nimel kõneles tantsitar Lilian Loring, kes juubilari sugulane. Lõpuks loeti telegramme, millede arv ulatus 40-ni. Laval oli suurel arvul kristalli ja hõbedat, mis Ly Lasnerile kingitud juubeli puhul ringreisidel provintsis.
Merivälja - näitlejate linn
Näitlejate liidu juhatusel avaneb võimalus saada suuremat maatükki Merivälja aedlinnas, Viimsi valla poolt müüdavast maast, mis asub sobival kohal. Eriti perekonnaga näitlejatel avaneb seega võimalus soetada endale oma kodu. Esialgsete andmete põhjal läheb 400 ruutsülla suuruses krundi omandamine maksma umbes 1.200 krooni. Näitlejate liit püüab asja korraldada nii, et raha oleks võimalik tasuda ka osaviisi. Soovijate registreerimist toimetatakse kuni käesoleva nädala reedeni. Kui palju leidub meie näitlejaperes neid, kes soovivad saada "majaperemeesteks", selle kohta puuduvad andmed. Praegu seal omavad maja juba Agu Lüüdik, Alfred Sällik ja Hanno Kompus. Näib, et Merivälja aedlinnast kujuneb näitlejate linn.
Rahvaleht, 11.oktoober 1937
Postitused
8 kommentaari:
Meriväljal elavad tõesti ajalooga inimesed...
Need keda mina olen oma elu jooksul tundnud, need kõik on üsna sügavad ja omapärased isiksused...
Muidugi oli mul ka õnn õppida Pirita koolis, kus enamus Merivälja inimesi koolis käis...
Selles linnas elades sattusin mõnikord ka Meriväljale. Põhiliselt vaatasin küll majasid (nõrkus ennesõjaaegsete majade vastu), krundi suurused jäid aga tähelepanuta.
Artiklist lugesin välja, et näitlejatele pakuti 1200 krooni eest krunte, mille suuruseks 1800 ruutmeetrit. Näitlejate palgad olid 100-150 krooni kuus.
Arvutamist ja paralleelide tõmbamist tänapäevaga jätkub ühest pisikesest ajalehenupust küllaga. Seepärast mulle meeldivadki vanad ajalehed.
Riik tahab luua uue süsteemi.
Vallad hakkavad odavamalt riigi maad müüma.
Kas jälle mustad tehingud?
Kas jälle hulgalt sahkerdamist?
Kas vanasti oli samuti sahkerdamist?
Vahel võid kommentaari jälil sattuda väga huvitavatesse blogidesse. Olen juba natuke uurinud Nipitirit jt ning teen seda edaspidigi.
Kõike head!
Ma arvan, et maadega sahkerdamise hiigelajad esimeses vabariigis olid peale Vabadussõda. Siis jagati riigistatud mõisade maasid.
Siis anti Vabadussõjas käinutele talusid?
Üks asi meenub mulle veel. Tammsaarele pidi saama Lagle talu kirjandusliku kõrgloomingu eest, aga see määrati millegi pärast August Mälgule. Imestamist oli palju. Mälk oli Riigikogu liige.
Arvan, et mingil tasemel sahekerdatakse maade ja muudega pidevalt, sest inimene on juba selline omakasupüüdlik loodud.
Vapside liikumisest ilmus paar päeva tagasi Delfis Viktor Siilatsi arvamuslugu. Mulle väga meeldis küsimuse püstitus.
Meie ajaloos on mitmeid momente, millest soovitakse vaikida. Täna pole tegemist mingi ametliku survega. Pigem ajaloolaste enesetsensuuriga, sooviga näidata ajalugu soodsamas valguses.
Inimlikku kaabaklust ja naeruväärsust jätkus nii tsaari, eesti ja vene ajal. Mul on üks suur karbitäis omaaegse karikaturisti Gori tushijooniseid Eesti Vabariigi "täiuslikust" elust. Loodame, et seekord läheb meie rahval paremini.
Meie rahvas - ilus väljend, kuid tegelikkuses oleme me muutunud raha orjadeks...
Mida on iga päev lehest lugeda??
Raha, vargus, raha, vargus - alatus, raha, vargus ....
Kui me ise midagi ette ei võta ja see kõik ei muutu, mis hetkel aktuaalne on, siis meie rahavas on hullemas supis, kui seda oli esimese eesti vabariigi ajal...
Ainus mida saab faktide põhjal hinnata, Ilves on tugevam president kui seda oli Päts...
Ja vene karu luurab ikka piiritaga, tema ei loobu iial...
Postita kommentaar