teisipäev, 19. veebruar 2019

Uudistes uidates

Ma usun, et need, kes elavad inimeste keskel, arutavad ikka omavahel seda, mis meedias parasjagu kõneaineks. Olen ju samasugune meediatarbija, kuid üksiku inimesena saan arutleda neid asju vaid iseendaga. Mingite uudiste peale, mis eeldavad hinnangu andmist, on mul olemas isiklik arvamus. Mõne nähtuse peale ei oska aga midagi arvata ja targemaid inimesi pole kõrval, et oma arvamust nende järgi kujundada. Enamikel juhtudel aga olen üldse kõhklev. Elu on palju keerulisem kui ajalehes kirjas. Ajus tekivad mingid seosed, vastamata küsimused. Proovin selgitada mõne näitega, konspektiivselt.

Vakra ja plagiaat. Asi toimus tükk aega tagasi. Ja just nüüd, paar nädalat enne valimisi ... Jah, luukerede puhul huvitab mind alati, kes tellib muusika. Mõnikord aga tellijat polegi. On ajakirjaniku edevus saada tähelepanu (äkki isegi Bonnier!), et materjali avaldamine oleks just õigele hetkele ajastatud. Vakra kommunikatsioon on muidugi ämber, ajakirjaniku võimalik Bonnier samuti. Poliittehnoloogiliselt on võimatu vahetada hobust lõpusirgel. Sellele lootmine on valearvestus. Õige hetk ja efektiivne tulemus poliitlaiba näol oleks saavutatud kui materjal oleks ilmunud koheselt peale valimistulemuste kinnitamist. Eriti kui Vakra oleks poliit-nomenklatuurina hakanud kuuluma koalitsioonikõneluste delegatsiooni. Nii, et ma ei saagi aru, mis on kogu materjali avaldamise tegelikud põhjused.

Seda enam, et ei ajakirjanik ega keegi muu ei räägi jätkuna asjast. Vakra on juhtum, kuid sisu on mujal. Olid ju sellelgi lõputööl juhendaja, lõputööde kaitsmise komisjon, kes hindas töö väga heaks. Arvatavasti oli ka mõni retsensent. See on asja sisu. Kunagi oli lõõpiv loosung, igale TPI-ikale keskharidus. Ma olen lugenud ja kuulanud kõrgkoolide õppejõudude kurtmist, et paljud tänastest üliõpilastest on "kirjaoskamatud". Ehk isegi liialdus, kuid see on Eesti, rahvusliku kõrghariduse tänase taseme kõrvalgrimass. Ma olen lugenud palju tugevaid bakatöid, kuid suurel hulgal ka selliseid, mis heal juhul oleks kvalifitseerunud nõuka ajal esimeste kursuste tudengite nõrgaks kursusetööks, mitte mingil juhul aga diplomitööks.

Plagiaat on meie haridussüsteemi norm - see on asja sisu. Kõik koolilapsed peavad mingil ajahetkel tegema nn. loovtöö, mis on eelduseks, et viiakse üle järgmisse klassi. Siin pagenduses on külalapsed ka minu juurde tulnud viimasel hetkel abi järele. Ning seepärast tean, et praktikas ja kooli poolt aktsepteerituna on need loovtööd enamikel juhtudel copy-paste tööd - muidugi viideteta. Õpilase toimikusse saab kirja, et loovtöö on esitatud ja kaitstud. Kõik on rahul. Ja pole kellegi asi, et plagiaat vohab, süsteem õpetab plagieerima. See on teema ja mingi Vakra on selle kõrval prügikala, lihtsalt ajend kirjutada ja rääkida tõsisel teemal.

Kurjategijad erakondades. Ei eita, et efektne materjal. Kuid mölaklikult ebaeetiline, sest ühte patta pandi kehtiva ja kustunud karistusega isikud. Absoluutselt ei saada aru, mis on üldse karistuse mõte. Kui karistus on kantud, siis on inimene oma süü lunastanud. Punkt. Muidugi ei saa mööda vaadata, et eksisteerib retsidiivsus või tunda sisemuses seda, et mõni kantud karistus on olnud liiga leebe. Kuid see ei anna õigust eeldada, et kord kurjategija, siis seda surmani. Kakskümmend aastat tagasi, kui kirjanduslikult väljendada, tappis meie traditsioonilise pere esivõitleja isa liikluses kaks inimest. Ta sai selle eest karistuse. Kakskümmend aastat hiljem, vana mehena on ta ikka veel meie ühiskondliku mõtte kujunemise üks arvamusliidritest. Mina tõmban küll paralleele nende avaldatud nimekirjade ja esitatud näite vahele.

Prügitelevisioon. Ma päris täpselt ei saa aru, miks on selline vaenulikkus Katrin Lusti suhtes. Nii kui ajalehtedes tema nimi ilmub, siis näiteks kindlasti ERR Vikerraadio hommikuses pressitutvustuses saatejuhid tema üle ka ilguvad. Kas see on mingi ajakirjanike kambakas, et pekstakse mõnuga. Sedasi, et parteijuhid keelduvad osalemast valimisdebatis, mida juhib Katrin Lust jne. Ajakirjanduses antakse sõna auväärsele meediaeksperdile ja -õppejõule (muuseas järjekordne kriminaalkurjategija :D, kes selle kümnendi alguses tappis oma autoga 17 aastase poisi). Ekspert liigitab Lusti autorisaate tähtsusetuks prügitelevisiooniks. Ma ei tea televisiooniteooriast midagi - järelikult eksisteerivad teleajakirjanduses mingid kriteeriumid. Ja ma ei saagi aru, miks "Pealtnägija" pala  mingi vanamehe naistekabistamisest Kadrioru puuõõnes on kvaliteettelevisioon, mis nomineeriti Bonnieri auhinnale ja Katrin Lusti viimane pala Eestlaste Kolmnurgast on tähtsusetu prügi.

Külalapsed näitasid mulle Eestlaste Kolmnurka umbes pool aastat tagasi. Ma olin sõnatu sellest, et mul on olnud õigus. Kümne aasta jooksul olen ma siin ajaveebis väljendanud muret meie hariduse allakäigu pärast. Öelnud, et haritud eestlane on meie rahvuse püsimise ainuke garantii. Ühe põlvkonnaga oleme jõudnud Eestlaste Kolmnurga tasemele. Kahju, et paljude arvates on ka see prügi. Tähtsusetu, mis ei vääri tähelepanu. Tunduvalt turvalisem on poliitilistel vastutajatel osaleda ERR-i hambututes valmisdebattides ("No küll läks tuliseks!" nagu armastab ennast kiita üks saatejuht juba "Foorumi" aegadest iga saate lõpus) kui vastata otseeeteris Katrin Lusti "meelelahutuslikele" küsimustele. Ei tea ...


Aga üldiselt on väljas libe tatine ilm. Kuidagi peaks keldrisse pääsema, aga kuidas? Vägagi libe on. Minu jaoks tunduvalt olulisem küsimus kui ajakirjandus või kõik see, mis teil seal inimeste seas toimub.   

25 kommentaari:

notsu ütles ...

Käin siin võib-olla liigagi tihti polemiseerimas, aga seekord on küll nii, et enam-vähem kogu jutule võiks ka ise alla kirjutada.

Indigoaalane ütles ...

Aplodeerin. Väga hästi kokku võetud. Minu meelest võiksid sagedamini oma meediamõtteid jagada. Ühiskond saaks tervemaks :)

Grill Kana ütles ...

Minuarust plagiaadiks saab töö alles siis kui see selleks kuulutatakse. Vakra kes on läbinud enesejuhtimise ja suhtlemise koolituse näitab siiralt, et tal oleks soov süüdimatuks muutuda.
TV-d ei tehta selleks, et see kellelegi meeldiks, vaid infoks, kui see hakkab meeldima, siis on ikka hormoone tasakaal päris perses. :)

MO isetegemised ütles ...

Asja ajab ära, kui ahju alt võetud tuhka teele raputada. Ikka tiba kindlam tunne kõndida :) :)

Hundi ulg ütles ...

Blogimise lisaväärtus ongi see kui avaldatud mõtete üle polemiseeritakse, reageeritakse. Kunagi viskasin ära oma täiskirjutatud märkmikud ja kaustikud. Need ei olnud isiklikud päevikud, vaid surnud, kasutud mõtted. Avaldatud mõtted võivad seevastu olla küll küündimatud, kuid kui neid loeb kasvõi üks inimene, siis ei saa need olla kuidagi kasutult surnud.

Anonüümne ütles ...

Sool peaks ka nagu sulatama . Tuhaga on see asi, et ta ei tohi kuum olla . Jahtunud tuhk on abiks . Kuuma tuhaga võib uhkelt kohe külje maha panna peale astudes .

sjgelle ütles ...

Vakra juhtumi puhul tekkisid samad küsimused: kus olid siis juhendaja, retsensendi jt silmad ja miks asjaga nii kaua venitati, kui ammu juba sahistati, et on plagiaat?
Samas ma pole päris nõus, et koolis plagieerimist soositakse või et sellest vaadatakse mööda, peaasi, et nn loovtöö ära tehakse. Ma küll olen juba mitu aastat eemal, aga gümnaasiumi osas tehtud uurimstööd küll plagieerimist ei soosinud. Eks ikka katseid tehti ja tehakse, aga juhendaja pidi hea seisma, et see läbi ei läinud. Vähemalt meie koolis oli see nii.
Asi on ka selles, et paljud polegi võimelised midagi uut üllitama ja avastama, aga nõutakse ju. Mis sa hädaga teed! Siis tuleks refereerimine ja viitamine hästi selgeks õpetada.

- ütles ...

Lugesin oma kooli laste loovtöid. (Need olid kenasti kooli lehel saadaval.) Minu arust olid SUPER ÄGEDAD. Kes andis eesti koondisele trenni (koos kõige kaasnevaga - tuli õppida ära trenni andmise metoodika, hinnata konkreetse grupi võimekus, valida harjutused jne jne jne), kes andis kontserdi, kes ehitas vanarauast jalgratta, kes õppis selgeks uue kunstitehnika. Tehti igasugu projekte kohaliku kogukonna või teadusringi või grupiga. Väga mitmekesised ja väga loovad tööd, ja oli selge, et lapsed õppisid ja kasvasid neid tehes väga väga palju. Mu oma laps käis kahes kohas keraamikat õppimas, sai selgeks nii tavalise kui kõrgkuumus-angoobi tehnika, tegi hundimotiiviga kaelaehteid ja taldriku.

Kool oli kogu selle asja juures väga julgustav. Ütles lastele, et võtke midagi, mis teile meeldib ja mida te tahate teha, füüsikast lüürikani, ja tehke selles midagi enda jaoks uut ja rääkige teistele ka.

Ma ei kujuta ette, kuidas saaks selliseid töid "kopeerida".

Võimalik, et mujal on teisiti. Aga öelda, et laste loovtööd tekitavad plagiaati, on jabur. Jabur!!!!

Kaur

Anonüümne ütles ...

* Ma ei tea, mis meediat te tarbite, aga Vakraga seoses on ette võetud nii juhendaja, ülikool, kui ka teised asjaga seotud.
* Lusti peksmine, eriti just ajakirjanduse poolt, tuleneb paljuski sellest, et see pole ajakirjandus, ta ei järgi ajakirjanduseetikat, vaid teeb meelelahutust, paugutab huupi. Haavleid rahva sekka lastes mõni ikka täkkesse läheb. Samal ajal saavad ka paljud teised viga. Kui ei taha ajakirjandusreegleid järgida, siis ei tasu ka end selle ametinimetusega ehtida. Loomulikult on teisigi, kes hälbivad, aga kuna ta on rohkem esile tõusnud, saab ta ka rohkem peksa.

Anonüümne ütles ...

Hoidu libedaga kukkumistest. Siis võid sattuda inimeste poolt loodud süsteemi võrku. Mina kukkusin inimeste keskel ja otse polikliiniku enda libeda õue peal, kus muutusin automaatselt ka pingpongi palliks. Kuigi kõik traumaga seotud asjad oleks saanud samas majas ortopeedi juures korda ajada, otsustati polikliiniku poolt mind pillutada EMO-ssse ortopeedi juurde, kes omakorda hiljem mind tagasi põrgatas.

Anonüümne ütles ...

Vakra on tüütu ja libe sell, kes käib Nõmmel nõmmekate kannul nagu paha hais. Igal võimalusel õpetab ja topib kätt teretuseks pihku. Otsib silmsidet ja kasutab iga võimalust enda promomiseks, ka siis, kui valimisi ei toimu.
Mis ajakirjandusse ja Lusti puutub, siis Lust teeb tänuväärset tööd. Kui ka tema poolt algatatud teemadel ei ole iga kord lahendust, siis vähemalt on inimestele teada antud, millistest asutustest ja inimestest tuleb kauges kaares ringi käia. Mind puudutas valusalt viimane "Sotid selgeks" saade, kus vallavanem lausa irvitas vanuri üle, mõnitas ja ähvardas ülbelt tänavale tõsta, kui mutike veel peaks õigust taga nõudma. Lindmaa oli nagu lammas, isegi ei reageerinud mõnituste peale. Lust ei oleks niisama lihtsalt asja lõpetanud.

Hundi ulg ütles ...

Mul on puutuhk olnud pidevalt varuks. Juhtus aga nii, et minu künka peal oleva maja akende alt läheb kitsuke külavahetee. Praegu libe kui liuväli. Üks juhuslik auto jäi siia teelõigule "lõksu". Ligimesena annetasin kogu varutud tuha, et mees hädast välja saaks. Aga anekdoot on selles, et mul keldris mitu pange liivaga, aga ligi ei pääse :).

Hundi ulg ütles ...

Nüüd tuli mulle küll meelde, et mingid loovtööd on ka väga praktilist laadi. Kindlasti on aga vahe linna- ja maakooli õpilaste võimaluste vahel selliseid praktilisi loovtöid teha. Seepärast minnakse tihti õppekava täites referaatide suunal a la Plastmass ja loduskeskkond vms. Need kirjalikud "uurimistööd" ongi valdavalt selline copy-paste värk.

Kindlasti on see ränk süüdistus väita, et laste loovtööd tekitavad plagiaati. Aga vist oleks naiivne väita, et kõigis koolides ja kõik pedagoogid kontrollivad alati, et ega juhuslikult õppur pole oma nime all esitatud töö laenanud "Anna abi" platvormist. Muuseas selles nimetatud keskkonnas on väga hästi kirjutatud tööd. Sjgelle kommentaarist selgub samuti, et koolidel on suured erinevused nõudlikkuses. Minu arust on igatahes täiesti tervitatav kui loovtöö õpetab otsima ja leidma avaldatud materjali ning harjutab refereerimist ja viitamist.

Ilma pahatahtlikuseta, vaid huumoriga: raske on ette kujutada ajakirjanduse ja eetika kokkusobivust :) Ekraanilt näen, et Katrin Lust jookseb mikrofoniga jalad rakku, et vastaspoolele sõna anda, kuid tihti edutult :)

Õige on see, et Lust oma saadetes valib mõnikord avalikult pooli - see on halb. Samas meediaväjaannete toimetused teevad maailmavaatelistes ja poliitilistes küsimustes seda sama katkematult ja halvasti varjatult. Tegelik elu ja ajakirjanduse eetikakoodeks on tõlgenduslikud mõisted, kus ühist arusaama on mõnikord raske leida.

Anonüümne ütles ...

Meil kõrvalsektsioonis elab tädike, kes on vist 80 pluss . Selliste ilmadega nagu täna ta tänava teenuseid ei kasuta. Ootab , kuni asfalt on välja sulanud. Oligi teine õnnetu, et vanad
teksad, mida ta tavaliselt nn. jäätaldadena kasutab, on ära kulunud. Aga pidavat libedaga väga abiks olema . Teksastest tallad alla ja liimiga saabastega kinni .

Liivaämbri hoidsime meie maal elades koridoris , või siis tuha . Keldris pole tast suuremat tolku libeda tõrjes .

Anonüümne ütles ...

Kusagil on müüa ka vastavad ogadega tallad, mis saabaste otsa pannakse. Pidid 3 euro ringis maksma.

Kaur Virunurm ütles ...

Ma isegi ei saa aru, kas sa ütled, et maakooli võimalused loovtööks on suuremad või väiksemad? Loovtöö pole ju teadus, vaid ükskõik mis. Peenaramaa, kokaraamat, traktori remont, kodulugu - kõik sobib.

Ja loovtööd peab kaitsma. Sa pead kirjeldama, mida tegid, kus käisid, keda küsitlesid, lugema oma loodud luulet või näitama oma peenramaa pilte või pesumasina trumlit.

Eks petta saab kõikjal... aga mis seos on siin maa ja linnaga?

mustkaaren ütles ...

Noh, et ballett, võitluskunstitrenn, keraamika, sportauto tuunimine vms ei tule meie kandis kõne allagi, sest juhendajaid tuleb maakonnakeskusesse paksu rahakotiga otsima minna. Kui paljudel aga selliseid võimalusi on? Aiamaa jms aga on paljude silmis põlastusväärne vanamuttide värk, umbes nagu põrandapyhkimine, fui, mis te ometi räägite. Seepärast valivadki paljud võimaluste puudumisel mingi uurimistöö, mida siis juhendab aineõpetaja.
Yhes teises plogis ma just lohutasin lapsevanemat, kelle laps ei taha seda tööd miskipärast enam sugugi teha, ja vanem on ta töö juhendaja. Elavad Tartus. Kysimus ei ole võimalustes, vaid lapse, kooli ja pere suhetes, sest põmst saaks ju autotuunimisest teha kõikehõlmava vägeva uurimuse, aga kes aitab lapsel allikaid, objekte ja materjale LEIDA, kui suhted just head pole?
Olin oma vanema poja loovtöö juhendaja, tegime koos sigarikarbikitarri. Poiss ei viitsinud eriti, sest tema teema olevat arvutimängud ja metall, aga ma sundisin teda kõiki tisleritööriistu kätte võtma, mudima ja kõla otsides koputama erinevaid puiduliike, lasin puitdetaile lihvida ja sundisin youtubest Mike Snowdenit vaatama... pagan, ma pean veel yhe kidra tegema 😁😁 kirjaliku osa juures me kyll mingit otsest ilma viitamata kopeerimist ei harrastanud, sest teksti sõnastus on konkreetne asi, kuigi FAKTID ei ole autorikatse objekt, vaid teksti sõnastus. Umbes nii.
Telesaateid ja uudiseid ei kommenteeri, sest elan täiesti ja täiuslikult oma maailmas täiesti oma riigis.

sjgelle ütles ...

Ma tahtsin ka loovtööde kohta sõna võtta. Seda tehakse põhikooli 8. klassis. See ongi soovitatavalt praktiline, näiteks linnupuuri valmistamaine, suure kala püüdmine, sõbrapäeva korraldamine ja veel need võimalused, mida Kaur kirjeldab. Meie koolis oli väga levinud, et grupp korraldas jõulupeo otsast lõpuni ja hiljem kaitses seda. Kaitsma peab alati ja paberi peal peab olema töö käik, ülesanneta jaotus ja kirjeldus.

sjgelle ütles ...

Õpetajad teavad väga hästi, mis võimetega on tema õpilased. Sel juhul on väga imelik, kui õpetaja arvestab ära töö, mis on kopitud Anna abist ja on väga kõrgel tasemel. Kui sellist suhtumist koolis esineb, et peaasi, et õpilane midagi tegi, on see ülimal määral kahetsusväärne.

Hundi ulg ütles ...

Kaur, ma oleksin maa ja linna erinevuse kohta vastanud samas suunas nagu seda tegi Mustkaaren.

Väga võimalik, et ma üleüldse eksin terminoloogias, pannes loovtöö alla kõik selle, mida koolilaps peab stuudiumi vältel iseseisva tööna esitama. Kaheksanda klassi õpilased on kindlasti minu juures käinud kirjalike tööde (loovtöö?) abi saamas. Aga ka gümnaasiumi osas (11.klass? uurimustöö?). On olnud ka kolmeaastase kutseõppe noori (referaadid, uurimused?). Seega vabandan kui olen tekitanud segaduse - mul ju otsene side kooliga puudub. Ühesõnaga, mina kirjutasin plagiaadiga seoses mitmesugustest kirjalikest töödest, mida õpilased peavad tegema ja esitama.

Sjgelle arvamus ja kogemus on mulle oluline. See näitab, et väga palju oleneb ikkagi õpetajast, õppeasutuse üldisest kliimast, kollektiivi motivatsioonist olla pedagoog, mitte teenindaja-tunniandja. Oled puhanud küll, Sjgelle, tagasi kooli :)

Emmeliina ütles ...

Üks väike vahemärkus Anonüümsele 20.02 13.57
See puudutab saadet Sotid sirgeks. Vot just niimoodi ei peaks uuriv ajakirjanik saadet tegema. Uurimata tädikese tagamaid. Vanamemm müüs oma eelmise, mugavustega korteri lihtsalt ära ja läks siis vallalt uut nõudma. Talle pakuti osta sealsamas Triigis kahetoalist, samuti kõikide mugavustega, aga ta oli raha juba huugama pannud ning ei saanud seda teha. Siis heast tahtes tuldigi talle vastu, kuigi proual kaks tervet, täiskasvanud ja töötavat last.
Minu 91 aastane ema (sama valla elanik) naeris seda saadet vaadates, et müüme nüüd kähku korteri ära ja siis on hea sotsiaalpinda nõudma minna.
Veel oli väga rumal tõmmata saatesse suure valla vanem, kui vastama oleks pidanud esindaja sotsiaalkomisjonist.

- ütles ...

Hundi ulg, see selgitab. Minu jaoks on loovtöö hästi konkreetne asi, üks ja eraldiseisev ja teistest väga eristuv. Referaate ja muid selliseid plagieeritakse kindlasti. Kõikjal.

Kaur

- ütles ...

Loen Facebooki. Väike maa-loomakliinik kirjutab, kuidas neil käisid kohaliku kooli lapsed töövarjuks. Sellest saaks jube ägeda loovtöö!!!

Igal pool on midagi teha, olgu linn või maa.

Kaur

mustkaaren ütles ...

Teha on, aga ma rõhutan - kas lapsel on ymber toetavad täiskasvanud või peab ta elus tiksuma halbade suhete kiuste. Teadaolevalt on dysfunktsionaalsete peresuhete suur suhtarv kõigist yks põhjus, miks õpetajad loovtöödega koormatud on - lastel pole kedagi teist võtta.

mustkaaren ütles ...

Ka noortekeskuste kättesaadavus - ja loovtööd võib teha ka sellise asutuse juhataja abil - on linnas ja maal erinev. On ikka suur vahe, kas sa jalutad 10 minutit noortekeskusse vm midagi tegema, või sõidad bussidega tund aega maakonnakeskusesse ja õhtul saad rämedalt sõimata ja vastu lõugu ringi hulkumise pärast.