Elu jooksul on neid kordi olnud ikka mitu, kus mulle ennustatud eluea pikkust ja seesugust. Huvitav, et midagi pole neist ettekuulutustest meelde jäänud. Välja arvatud millegipärast üks kui teismeline olin, milles lubati pikka elu, kuid vanaduses tugevaid peavalusid. Olgu selle elueaga nagu on, kuid peavalud on tõepoolest sagenenud. Olen püüdnud jälgida mingit tekke seaduspärasusi, kuid reeglipärasusele pole pihta saanud. Need valud tekivad nagu mittemillestki.
Pisut leevendust saan aurudušist ja muidugi tablette söön. Ikka need valu vaigistid, mis meil apteekides müüakse. Mõnikord võtavad need valu ära, sagedamini aga mitte. Kindel on aga see, et millegipärast hakkab neist ravimitest süda läikima. Teinekord ongi nii, et kaalun, kas kannatada valu või seda, et süda on pärast paha.
Keegi hea inimene tõi mulle tsitramoni. Seda kunagist nõukaaja rohtu toodetakse Venemaal siiamaani. Ma ei teagi, milline meil müüdavast valuvaigistist on sellele vene rohule kõige lähedam. Igatahes ei tekita tsitramon minul iiveldust ja peavalu võtab ka ära. Mõistagi on tulemus tähtsam kui seletus. Kuid siiski, kas ma lihtsalt sisendan endale, et see vana vene rohi aitab, aga need tänapäevased mitte?
Postitused
14 kommentaari:
Citramonis on aspiriin ja paracetamol ning kofeiin. Teoreetiliselt peaks siis sama tulemuse saama, kui korraga võtta Eestis müüdavat aspiriini ning nt Panadol Extrat, kus on paracetamol ja kofeiin koos.
Minul endal aitab peavalude vastu Solpadeine, kus on paracetamol+kodeiin+kofeiin.
Csitramon on USAs ja meil keelustatud, kuna selle tarvitamisel on suur oht kasvajate ja neeru puudulikuse tekkeks. Csitramoni asemel on õige kasutada paracetamoli. Valude puhul maos võtta Nexmezoli 20mg.
Proovida tasuks Solpadeine lahustuvaid tablette - ma saan neist peavalu korral kõige kiiremini abi.
Lätis on Citramon apteegis (käsimüügis) täitsa saadaval ja pole keelatud.
Paljudele Citramon sobib..
Citramon on üks suur müüt, aga mitte imeravim.
Citramon on väga odav võrreldes sama toimeainega
meil siin läänes müüdavate analooglsete toodetega.
Odavus on ka tegelikult müüt, sest peavalu vastu
ei ole aspiriin ega ka paratsetamool erilised tegijad.
Ibuprofeen on tänapäeva valuvaigisti ja vabalt saadaval,
odavam kui citramon, aga oluliselt tõhusam ka üle kere.
Ibuprofeni häda on selles, et ta on suhteliselt uus tegija
valuvaigistite turul, alles 80ndatel ilmus, samasl ajal
aspiriin tähistas siis vist vähemalt 100ndat sünnipäeva.
Tänapäeva valuhaigetel ei ole oma kogemust uuest ibuprofenist,
küll aga vanast kuid mõttetust citramonist ja muust hookuspookusest.
Vanad inimesed lihtsalt ei tea, et Ibuprofen on tänapäeva valuvaigisti
ja seepärast ei oska seda ka oma koduapteegist küsida, ikka turult :D
Õige ta on, et kui just vanas eas pole peamiseks jutuaineks tervis (enamikul vist on?), ega siis tea ka midagi kaasaegsetest ravimitest. Ibuprofeni olen küll proovinud, kuid ikkagi läheb süda pahaks. Aga ju siis ongi vist sedasi, et peamine või vähemalt oluline on see sisendusjõud: "Ei, neid valgeid tablette ärge mulle küll andke, ma olen kogu aeg võtnud neid, mis on kollakad!"
Ibuprofeeni nagu iga muud rohtu tuleb võtta kehakaalu järgi. Nt mina, yle 80 kilo, võtan 800 mg korraga. Vähem võtmine on ilma mõjuta myrgitamine, seda ytleb teile iga arst.
Ibuprofeeni ei tohi tyhjale kõhule võtta, rikub mao ära.
Kui neid 2 asja meeles pidada, siis saab ka ibuprofeeniga hakkama.
Kroonilise valutõbisena plaksutan Hen Zeni juru peale käsi. Ma olin tsitramooni ajal koolilaps, st mitte sihtgrupp, aga viimased 15 aastat olen vahelduva eduga valuravimeid pidand võtma, seega kogemust nagu on.
Nii palju kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid arvamusi. Ja erinevaid raviskeeme. Mis ühele sobib, ei pruugi teisele (pealtnäha sama häda juures) üldse aidata. Koostised, toimeained, kõik ju puha erinevad. Ibuprofeen hakkab pikemal tarvitamisel mao peale jah. Tean omast käest, kui peale traumat paar nädalat jutti võtsin arsti poolt lubatud maksimumannuseid ibuprofeeni ja paratsetamooli vaheldumisi. Paratsetamoolil puudus üldse igasugune mõju, ibu võttis küll valu ära, aga pani peale mõnepäevast tarvitamist sees kõik keerama. Suur rõõm oli, kui ägedam valu möödus ja tablettidest vabaks sain...
Mina võtan aastaid peavaluga sellist valuvaigistit nagu Dolmen. Varem oli retseptiravim, nüüd juba paar aastat apteegis käsimüügis. Enne seda võtsin maksimumkoguseid analgiini ja aspiriini ja ibuprofeeni ja paratsetamooli ja Solpadeini jne. Kõike olen proovinud, ilmselt ka liiga ohtralt, sest osadest tekkis lõpuks allergiline reaktsioon. Lõpuks perearst kirjutas retsepti Dolmenile ja mõikab, isegi pool tabletti mõikab. Trikk seisab tegelikult ka selles, millal võtta - ei tohi lasta valul liiga suureks minna, mul kipuvad vaigistamata peavalud oksendamisega lõppema, seega manustamise aeg on oluline. Soovitan proovida, kui Citramon otsa jälle saab
Järgmisel apteegikülastusel küsin kindlasti Dolmenit.
Kui nõuka-aegsetest tablettidest rääkida, siis meenub mulle kaltseks. Oli selline haigusi ennetav ravim, võtsid sisse ja haigeks ei jäänud, kuigi haigusevimm oli juba sees. Tädi Soomest ostis seda siit endale alati kaasa, ütles, et hästi toimib.
Peavalu vastu see vist küll ei aidanud :)
Ega ma küll tea, ehk on praegugi kasutusel.
Tahtsin näha. milline pakend on ravimil Dolmen - lõin sisse google pildiotsingusse! Fantastiline!!!
Tänu Sulle vaatasin ka mina pakendit - lõbusalt-lollakalt kõkutan siiamaani :)
Mitte küll päris isiklikest kogemustest, aga peaaegu: kui ibuprofeen või selle mingi variant südame pahaks ajab, siis võib korra proovida ka mõnd teist sisuliselt sama, aga teise tootja teise nimega ja teises pakendis ravimit. Ibumetiini näiteks.
Minu emal on ibumetiiniga sama probleem, ibustar aga mingeid probleeme ei põhjusta. Kusjuures ma olen täiesti nõus, et see on jama ja ei saa nii olla, aga...
Postita kommentaar