neljapäev, 5. jaanuar 2017

Tee Revalisse

Üks Hoffmann on jälle saadaval. Järgmisel kuul müüakse rahvusvahelisel internetioksjonil meie kuulsaima baltisaksa kunstniku Oskar Hoffmanni (1851-1912) teos, mida meile näidati umbes seitse aastat tagasi Mikkeli muuseumis, 19. sajandi Eesti kunsti näitusel, mis koostati erakogudest pärit töödest. Antud õlimaal, "Tee Revalisse", mis tollasele näitusele ka nime andis, toodi ühest erakogust Venemaalt. Ning nüüd on ta siis müügis, alghinnaga 31 tuhat dollarit. Maali audentsust kinnitavad ühe Moskva kunstieksperdi ja meie enda kunstiteadlase Mai Levini väljastatud sertifikaadid.

Ma eriti ei orienteeru kunstikogujate maailmas, see on väga spetsiifiline ja minusuguse jaoks kindlasti ka mitte taskukohane. Ning pealegi on selles kunstiäris mitmed asjad mulle "mõistmatud". Eesti mainekad vana kunsti vahendajad, kellede galeriid asuvad väärikates ja kallites linnarajoonides, majandavad ennast ära majandusaasta aruandes näidatud paari või paarikümne tuhande euro suuruse aastakäibega, samas kui nende käest läbikäivate teoste väärtus on faktilistes müügihindades muljetavaldav ...

Mul on jäänud arusaam, et koguda kaasaegset kunsti on kordades kergem kui luua erakollektsioon vanade meistrite töödest. Mida rohkem teevad muuseumid oste oma kollektsioonidesse, seda vähem kunstiesemeid jääb vabasse ringlusesse. Seda enam, et erakollektsioonidest satuvad sellised teosed, arvestades kollektsionääri "kogumishaigust", müüki harva. Ja kui siiski, siis ainult põhjalikult kaalutletult või hoopis erakorralistel asjaoludel - pankrotid, pärandvara jms. Oskar Hoffmanni teoseid turul siiski liigub. Asjatundmatu jaoks jääb mõistetamatuks hinnakujunemise mehhanism - miks sama autori, samas tehnikas teostatud tööde hinnavahe on sedavõrd suur. Teadagi kehtestab oksjonimaja kooskõlastatult müüjaga objektile alghinna, kuid müügihind kujuneb pakkumiste käigus. Aga siiski, kui "Tee Revalisse" prognoositavaks hinnaks on pandud 31000 USD, siis eelmine minule silma jäänud müügis olnud Hoffmanni maal, "Kalurid rannal"  osteti eelmisel kevadel vaid 6250 euro eest:

Või siis näiteks 2013. aastal oksjonitel müüdud kolme Hoffmanni tööde hinnad. Kunagi ühe taanlase vanaisa omandas Venemaal sellise piibuga mehe portree. Nüüd vahetas maal oksjonil omanikku 2700 euro eest:
Samal aastal USAs toimunud oksjonil müüdi üks Hoffmanni talvine maal 9000 dollariga:

Ja põhjanaabrite juures, Helsingis veel üks Hoffmanni piibumaal 3297 euro eest:

Kuigi nüüd müüki tulev "Tee Revalisse" oodatav hind tundub olevatki paisutatud, siis samas näiteks Hoffmanni selle maali eest on oksjonil makstud ümmarguselt 28000 dollarit:

Igatahes põnev saab olema, kas ka Eesti kunstikogujad ütlevad oksjonil sõna sekka.

Kunsti rahalises väärtuses pole ma asjatundja. Kollektsionäärid armastavad rääkida emotsionaalsest väärtusest. Raske on selle arvamusega mitte ühineda. Minule Oskar Hoffmanni tööd meeldivad. Hoffmann kujutas paljudel maalidel oma kodumaa, Eesti loodust, inimesi ja olustikku, see on omaette väärtus. Minu jaoks on aga Hoffmanni tööd erilised eelkõige mingis jutustavas elemendis. Näiteks selline Hoffmanni kõrtsistseen:

Keegi Mari B on olnud osaline selle maali elustamisel. Kas mina näen just seda lugu nagu seda pakuvad koolitööna selle video autorid, see on iseküsimus. Aga igatahes tasub sellele lingile vajutada - need minu jaoks tundmatud noored on saanud valmis ühe andeka asja. Minu lugupidamine neile.

7 kommentaari:

mustkaaren ütles ...

Enamus inimesi on ilmselt, nagu minagi, maailma kõigepealt silmadega avastajad ja tajujad, seega yks selline vana maal räägib ajastust rohkem kui lehekylg teksti.
Mõnus kunstnik see Hoffmann, värvid tunduvad parasjagu, aga mitte liiga pruunid ja mustad, figuurid loomulikud, detailid loomutruud ja. Oleks ta oma eluajal selliste hindadega myynud ;)
Tänu kollektsionääridele head maalid säilivad, kunstnike pärijad tihti omandatud esemeid ei hinda ja väidetavalt lendab enamus geeniuste töid prahilõketesse v prygimäele. Mis on jälle omaette teema.

Linda Järve ütles ...

Mitte teemasse, aga natuke ka kunstiga seotult:

nägin täna unes, et Hundi Ulg sai kaitseministri nõunikuks tagala küsimustes. Ühena esimestest asjadest hakkas tegelema logoga, mis kujutas midagi Muhhina "Töölise ja kolhoositari" ning Adamsoni "Äreval ootel" vahepealset.

Nii et jõudu Sulle uues ametis.

Hundi ulg ütles ...

Äge! Jõudsin uue väljakutse ära oodata :)

Sirly Hiiemäe ütles ...

Dotsent Villandi soovitas eesti vanema kirjanduse kursuse raames meil minna tookord veel Toompeal asunud kunstimuuseumisse ja soovitas tutvuda muuhulgas ka Hoffmanni töödega - ütles, et need loovad tõetruu pildi kirjanduslikust ruumist.
Ning tõepooelst see oli nii.
Ja nüüd seda sissekannet lugedes - küll on hea, et on olemas tõeliselt harivaid blogisid. Tänan!

Lendav ütles ...

Kõrvalmärkus - ka mina nägin Sind unes, päev enne seda Hoffmanni blogipostitust. Tulid mu juurde ja tutvustasid end, oli mingi asi ajada. Milline? Ei mäleta, uni sai otsa, teemad jäid poolikuks. Igatahes loodan Sind veel kohata, kui mitte päris elus, siis kindlasti siin blogis ja ehk teine kord veel unenäoski :D

Aitäh Hoffmanni eest!

Anonüümne ütles ...

Vabandust, kui see nii pole, aga kas blogipidaja varastab oma blogi jaoks kuskilt pilte? Kui nii, siis ootaks suuremat vigade parandust. Aitäh.

Hundi ulg ütles ...

Seekord varastasin Hoffmannilt.