esmaspäev, 8. august 2016

Hetkeseis

Kuidagi on nüüd sedasi, et pole üldse aega. Jah, need toimetused võtavad palju, palju rohkem aega kui enne. Mõneti on minu tegemised muutunud haiguse tõttu isegi koomiliseks.

Näiteks puude saagimine. Ma pole kunagi olnud eriti osav sae pöörete timmija. Pealegi tuleks masinal küünal ära vahetada. Igatahes ei ole minu mootorsaag enam selline paugupill nagu vanasti. Peab teist ikka mitmeid kordi katkuma enne kui mootor käima läheb. Õues, sissesõiduteel seisab mitmeid nädalaid pindude koorem. Vaja ära tükeldada ja puukuuri ära vedada. Iga hommik ärkan lootusega, et täna on see päev, et täna jaksan ning jõuan. Pärast hommikukohvi võtan sae ja hakkan pihta. Esimesed nööritõmbed - pole viga, kuuendal tõmbel, kus saag ikka veel ei luba, hakkab õhk otsa saama. Pisike paus. Lõpuks, kaheteistkümnendal või kolmeteistkümnendal sikutamisel saab mootor hääled sisse, kuid minul on selleks ajaks pilt taskus. Olen keset õue neljakäpakil maas, rinnus ja kõris on valu, minu kähisevat hingamist on kuulda vist küla teise otsa. Lämbumine tekitab surmahirmu. Saag käib, kuid lähima paari tunni jooksul pole minust saagijat. Selle aja jooksul saan rohtudega hingamise taas kontrolli alla, kuid sae mootor on juba maha jahtunud. Alustan teist katset ...

Asi pole aga lootusetu. Enne jõululaupäeva jõuaksin ise ikkagi need mõned ruumid lõigatud. Õnneks on mul minu külalapsed. Need enamikus juba suured mehed, kes kus oma elu peal. Mõnel läheb paremini, teisel kehvemini. Siis kui siia kanti satuvad tulevad läbi ja ise küsivad, palumata, mida teha vaja. Mõni kord ei küsigi, vaid näevad ise, millest vanamehe jõud enam üle ei käi. Mina küll ei saa kurta, et ükski heategu ei jää karistuseta. Pigem ikka see: tee head ja sulle vastatakse samaga.

Eks ma siis proovin tegeleda jõukohasemate asjadega.


Alles sai keldririiulites tehtud suurem inventuur. Üksinda elades ei söö ju lõpmatuseni hoidiseid. Mõned purgid olid sedavõrd eakad, et nende sisu läks komposti. Ma ikka proovin oma purgikesi ühele ja teisele kaasa sokutada, kuid need varud on visad vähenema. Otsustasin, et see aasta ei tee kohe midagi sisse. Samas jälle nadi vaadata kui riiulid pooltühjad. Seepärast need tänased kurgipurgid terassi laual vaja ikkagi keldrisse viia. Veinist ei räägigi. Kui ma oleksin veinijooja, siis pudel päevas jätkuks peaaegu pooleks aastaks ...


Õnneks ei pärsi üha kehvemaks muutuv hingamisfunktsioon mõtlemist. Loogiline, et füüsilise nõtruse kompenseerimiseks võiks nagu sarikirjutaja täita oma ajaveebi, kuid ka selleks pole aega. Mul paluti hästi palju mängufilme vaadata. Kõik on värsked filmid, paljudel maailma esilinastus olemata või film hoopiski veel lõpetamata. Iga teose kohta pean kirjutama pisikese (professionaalse) arvamuse. Päevas 3-4 filmi vaadata on omaette päevatöö. Vahelduseks aga päris huvitav ja põnev. Loodan, et vähemalt mõni minu hinnangul suurepärane film jõuab ülejäänud heade, normaalsete, nõrkade ja halbade seas veel sellel aastal eksklusiivselt ka eesti vaatajani.

21 kommentaari:

Tilda ütles ...

Erinevalt teistest hoidistest on veiniga vist see lugu, et läheb seistes üha paremaks? Kadestamisväärt riiul. Mul tuli kohe meelde, et mul peaks kusagil üks veini tegemise õpik olema. Õunad ju veel puu küljes ja puha, jõhvikad soos jms - aega peaks veel olema katsetada :)

Tegelikult ma ükskord olen proovinud õunaveini teha. Maitsta otsustasin õhtul, kui veiniga külla saabunud sõbrannal vein otsa sai. Endal mul tol päeval veiniilma ei olnud, aga sõbrannale valasin lahkelt. Palju valada vaja ei olnud - lahjale poeveinikesele (mis ei tee tõsisele veinisõbrale miskit)jõi peale täpselt teeklaasi täis minu tehtut ja ma konkreetselt tassisin ta koju seljas. Õnneks on suht naaber. Rohkem väga tuttavatele maiststa ei pakkunudki, jagasin ära kaugematele ja igast põnevate jookidega rohkem harjunud kodanikele.

väga väga naine ütles ...

Kule. See on nüüd hästi südametu kommentaar, aga mina võin.
Ära sure! Nagu kuradile need puud ja hoidised, me armastame ju SIND.
Niivõrd, et kui sa ütled mingi filmi kohta, et see on hea, ma täitsa kaaluksin vaatamist - ja arvestades, kui raske on mulle filmide vaatamine, on juba kaaluminegi suur kompliment!

soodoma ja gomorra ütles ...

mismõttes, naine on ikka väga väga egoistlik. siinkohal ka üks hästi südamlik kommentaar: otse loomulikult tuleb kurke teha!

Milda ütles ...

Parem ikka hingata ja küll keegi selle saetöö ka ära teeb. Koduveini tegi mul vanaema, erinevat ja väga head, andis meile õega alati maitsta, mis sellest, et me alles lapsed olime. Mälestustes senini! Tuli Su veinijutu peale jälle meelde.

Anonüümne ütles ...

Elektrisaag?
Talgud?
Hoidiste eest viis pluss.

Liis ütles ...

Talgutele tuleks appigi.

Anonüümne ütles ...

Jah, talgud lahendaksid ju seda veinimuretki ehk pisut :). Appi tuleks küll. kasja

jaanika o. ütles ...

Jumal, kui korras kelder. Silm puhkab lausa.

Hundi ulg ütles ...

Näh, jälle mitu päeva mööda läinud ja siin on vahepeal käinud palju häid inimesi. Aitäh teile!

Ene-Liis ütles ...

Üksinda elava inimese suur häda on selles. et ei oska toidu kogust arvestada ja ikka teed või varud seda rohkem, kui vaja.3 korda sama sööki on kaunis vastumeelne süüa, kuid elupõhised harjumused on siiski nii tugevad, et korralikku asja ära visata on nagu piinlik.Mul on ka moosi küllalt, kuid alles eile tegin 3 liitrit valge klaari õuntest juurde.Aroonia siirupit teen kindlasti ka, sest selle varud suudan küll ise külaliste abiga ära tarvitada.Mis puutub aga hingamisraskustesse, siis selle puhul on küllalt tõhus ise endale "reikit "teha. Võtad mõnusa poosi, paned ühe käe mingile alumisele tšakrale ja teise kas südame või kopsude kohale. Lamad nii ca pool tundi , mõtled ilusatele asjadele ja siis ongi valu või pitsitus möödas.Et asi mõjub, tunned selle järgi, et haige koht läheb 5 või 10 minuti pärast soojaks. Siis tuleb veel 20 minutit lamada ja selleks päevaks on hädad möödas.Ene-Liis

kaaren ütles ...

Ja hooldamata sae uuesti käivitamise peale akkab kõik otsast peale.

kaaren ütles ...

Kyll on ilus kelder.
Teeme diili - mina lõikan puid ja sina maksad disainhoidistes :)
Tean hästi, mis tunne on. Parem veits eneseuhkust alla neelata ja konkreetselt abi paluda, kui talvel kylmas ja märjas magades mitu kuud haige olla.
Loodetavasti ei taheta neidprofessionaalseid filmiarvustusi professionaalse aitähhi eest. Eelmisele teemale mõeldes (kyyniliselt nohisedes vasakule ära)

Anonüümne ütles ...

Kaaren, ilus inimene! Väga hea ettepanek.

(Tuleksin ise appi, aga olen vana ja jõuetu.)

Ellen

Anonüümne ütles ...

Jeebus, see kelder näeb välja täpselt nagu minu maakodu oma, kui vanaema veel elus oli. Nüüd on seal vaid kõdu ja 20 aastat vanad hoidised...

Anonüümne ütles ...

Kas pihustatav käivitusabi pilli pauku ei taasta või pisut inimjõu vajadust leevenda?

Liis ütles ...

Kas on abi vaja? Ma olen nõus saagima ja tassima su kogu talve küttepuud, kui saaks mõne postituse, mida külmal ja kõledal õhtul tassi tee kõrvale lugeda.

kaaren ütles ...

Ikka veel vaikus.

Kadi ütles ...

Kogu südamest tahaks hundi ulgu kuulda.

Anonüümne ütles ...

Ehh, ei ol ilus nii. Teised muretsevad, aga tema istub nigu kult rukkis- ei ridagi blogisse, ei rida kommentaarideks, ei poolt sõnagi selle kohta, kas on kirjad kätte saanud või mitte .

Ja ometi lugemas käib . On ta tont või inimene ?

Anonüümne ütles ...

Üht väikestki märki?
kasja

Anonüümne ütles ...

UUUUUUUUUuuuuuuuuuu!!!