laupäev, 7. mai 2016

Remondis

Hetkede formaat hakkas mulle meeldima, sobilik episoodiliste muljete jaoks. Seekord jääb pikk jutt olemata. Olgu hetki kuus, rohkem ei jaksa.

Palatikaaslane, tore, noor, kuid staažikas retsidivist, mustlane.

Kusagil palatis vanem proua, kes pendeldab dimensioonide vahel. Vist ilusamatel hetkedel hõikab tundide kaupa õrnal tütarlapselikul häälel: "Elle-tädi, Auuu! Elle-tädi, mina ootan sind!"

Intensiivpalatis praktiliselt alasti paks noor mees aheldatud vilkuva diskopuldi külge. Rääkimiseks õhku ei jätku, kostuvad vaid haugatused kui keegi läheneb mistahes eesmärgil: "Etaha! Etaha!". Kas kurtmine või loobumine?

Pole vist standardit, kuidas noorem medpersonal patsiendi poole pöördub. Mõni teietab, teine sinatab. Mind ei häiri kumbki variant. Lihtsalt põnev ja keeruline aru saada, mis tingib valitud pöördumisvormi.

Eraldi tuleks tänada haiglatoidu kokka ja tema köögibrigaadi. Kodune maitsev toit. Maksimumpunktid, või olid need hoopis tärnid, mis köökidele antakse.

Veel üks kategooria haiglates, keda kunagi ei meenutata - insenerid, töömehed. Kogu selle hiiglasliku hoonetekompleksi kommunikatsioonid - elekter, vesi, küte, spetsiifilised torustikud - kusagilt otsad tulevad, kuhugi lähevad. Ei tea arst sellest ööd ega mütsi, aga aupaiste kuulub talle. Õigustatult muidugi, kuid mõnikord võiks tunnustada ka taustajõude.


Järgmine nädal kodus tagasi. Pärast remonti ehk pisut kõbusam. Siis kirjutan ja joonistan juba muudest asjadest.

15 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Jõudu sinna haiglaseinte vahele !
Krati

Lendav ütles ...

Üks pöördumine on veel - kolmandas isikus. "Kuidas ennast tunneb? Võtab nüüd ülakeha paljaks!"

Jaksu ja tervist!

Anonüümne ütles ...

Köögipersonal? Hm, haiglad ostavad ju teenust sisse,vähemalt Keskhaigla Tallinnas küll.Tuuakse ja viiakse. "Eesti Eine".Oo,olid ajad ja söögid,kui veel oma köök oli!

polaarkaru ütles ...

Olin eelmisel suvel Tartus haiglas (pulmonoloogias) ja täpselt samamoodi oli seal dimensioone nagu kindaid vahetav proua, kes teatas keset ööd selge häälega "Maire, ma tegin meile tagaruumis kohvi, kas soovid ka?"

Triks ütles ...

Kiiret paranemist!

notsu ütles ...

Jätku paranemist jah!

Anonüümne ütles ...

Ruttu koju kevadesse! Tervenenuna. maurus

kaaren ütles ...

Õhh.
Võetagu sellelt, kes ei hooli ja ei oska kasutada, ja antagu sellele, kellel veel palju töid pooleli.

väga väga naine ütles ...

Meile õpetatakse, et peab teietama, kui tundub, et teietamist tahetakse, aga siis räägib õppejõud veel, et laps võib hoopis ära ehmuda teietuse peale ja sinatamine on paljudele turvalisem ja phmt vaadake ise olukorra ja inimese pealt.

Aga see, kui terased on need dimensioonide vahel liikujad vahel, on täiesti kummaline. Oma esimesel praktikal, millest mul on väga vähe häid mälestusi (mitte klient-patsientide ega töökaaslaste, vaid ülemuse tõttu, kes mul seal oli) imestasin selle üle ja see ülemus ütles ainsa targa lause, mida tema suust kuulsin: "See, et ta dementne on, ei tähenda, et ta LOLL oleks."

Anonüümne ütles ...

Jaksu, tervist ja peatset naasmist kodustele radadele! Ilusat jätkuvat kevadet - kas pole imeline, et igal aastal on uuesti seda rõõmu.

Hundi ulg ütles ...

Tänan kõiki heade soovide eest. Olengi kodus tagasi ja seekord võidumehena.

Mulle meeldis väga arst, kes ausalt kirjeldas, mis pikemas perspektiivis edasi. Need haiglas käigud hakkavad aja jooksul sagenema vaatamata elukestvale ravile, kuni ükskord lahkun kodunt viimast korda. Ei midagi traagilist - asjade loogiline käik arvestades ka minu vanust. Igatahes selline teadmine võimaldab pisut erksamate meeltega aduda seekordset kevadet, tunda rõõmu, et mul on võimalus taaskord sellest osa saada.

Enesetunne on hea. Võiks öelda isegi harjumuspäraselt "hea". Sättisin ennast Eurovisiooni vaatama ja kaks laulu enne Jüri etteastet jäin tukkuma. Minu puhul on see terve vanainimese tunnus :)

Hundi ulg ütles ...

Korrektsuse mõttes otsisin üles, et kirjutisele lisatud pildi autor on Tatyana Livschitz (1925-2010). See 1967. aastal valminud töö kannab nimetust "Operatsioonile", mis on kunstniku maalisarjast "Morozovskaja haigla".

Liis ütles ...

Jaksu!

Pöördumistest: minuga ühes isikus saadakse veel hakkama, aga kui peaks haiglasse lapsega sattuma, siis on stamp "mida lapse ema sellest arvab?"

Hen Zen ütles ...

Vanad (30+) raadio Kuku Digitunnis olid ka püsti hädas,
kuna nad ei oska noorte SnapChat suhtluskanalit kasutada.
Trend olla selline, et kus õpetajad, vanemad, sugulased
ja muidu remondis tüübid suhtlevad (FB, Instagramm jms),
sealt kolitakse uutele "platvormidele" haigla kõnepruugis.
Keegi ei taha, et ema või õpetaja, su suust tulevat kuuleks.
See on imelik, me ju teame, mis sealt tuleb ja kuhu see jõuab.

tegelinski ütles ...

Nonäedsiis. Lugesin alles nüüd, kui tagasi oled äraolemisest.
Koduskonutamist nautimas.
Anna endale võimalus tasapisi ja rabelemata....