teisipäev, 10. märts 2015

Riigikogu 2015 natsijaht

Kogu see kära EKRE mõnede liikmete väidetava natsilembuse kohta. Ma ei tea, kellele meie ajakirjanikest kuulub au Jaak Madisoni (kandidaat nr.212) paari aasta taguse teksti "avastamisel". Teatavasti ilmuvad meedias mõnikord mingid artiklid teadlikult anonüümselt, autorit märkimata. Selline ajakirjanduse spetsiifika teatud teemade puhul ja isikut ründavate materjalide avaldamisel. Aga ka näiteks uudiseid avaldatakse reeglina ilma sõnastuse autorit märkimata. Loen pööningul olevaid makulatuurseid ajalehti ja näen, et 1987. aasta märtsis-aprillis tõusis eestkeelses ajakirjanduses aktuaalseks teemaks samuti natsid, peamiselt üks neist. Anonüümsed autorid Moskvas sõnastasid tollase informatsiooniagentuuri TASS teateid sõjaaegse Tartu koonduslaagri ülema Karl Linnase juhtumi arengute kohta. Ning meie kohalikud ajakirjanikud arendasid seda teemat siis ühte- ja teistpidi. Mul on kogutud oma isiklik toimik Karl Linnase kohta. Äärmiselt huvitav ja mitmetahuline isikutragöödia, kus palju kõrvaltegelasi. Eelkõige tema tütred ja lapselapsed, aga samuti mitmed üleilma kuulsad ja tuntud inimesed, rohkelt kodu-Eestis ja pagulaskonnas teada tegelasi ning loendamatult avalikkusele päris tundmatuid.
See tagasihoidlik hallpea Tallinna lennuväljal, aprillis 1987, on Karl Linnas. Kakskümmend viis aastat varem on mees sõjakurjategijana Tartus toimunud kohtuprotsessil tagaselja surma mõistetud kui natslik koonduslaagri ülem, kes isiklikult osales inimeste mahalaskmises. Seni USA-s vaikselt elanud Karl Linnas on sealse kohtuvõimu poolt nüüd väljasaadetuna Nõukogude Eestis. Tema kuritööst on möödunud 45 aastat. Tallinna lennujaamast sõidutatakse põdur mees Patarei vanglasse. Kolm kuud hiljem ta sureb Leningradi vangla haiglas oodates oma armuandmispalve menetlemist. Okastraadi taga on siis käimas "glasnost ja perestroika".

Madisoni puhul proovivad ajakirjanikud vihjata noore mehe natsilembusele. Aluseks mõne aasta vanune tekst tema blogis. Neid vanu ajalehti ja minu koostatud Linnase-memot sirvides imestan, et natsijaht käib ainult EKRE liikmete koha pealt. Ometi kandideeris riigikogu valimistel vähemalt üks inimene, keda meelevaldselt võiks süüdistada samuti sarnases patus. Linnase saaga Ühendriikides kestis aastaid. Kui asi jõudis tema väljasaatmiseni riigist, asusid mitmed sealsest eestlaskonnast aktiivselt natsliku sõjaroimari kaitsele. Üks väljapaistvamaid ja toimekamaid selles oli Riigikogu 2015 kandidaat nr.428, meie Europarlamendi liikme Tunne Kelami (kandidaat nr.461) abikaasa, praegune Viimsi vallavolikogu liige Mari-Ann Kelam. Tollal, kaheksakümnendatel, olid selle naise jõupingutused püüdmaks takistada sõjaaegse Tartu koonduslaagri ülema suhtes langetatud kohtuotsuse täitmist kahtlemata muljetavaldavad. Klikkidele orienteeritud ajakirjandus saaks siit palju lugusid konstrueerida - kui Mari-Ann kaitses sõjaroimar Linnast, siis järelikult on ka ise nats! Ning kuigi tõde, põhjused ja motiivid tema tegevusel olid hoopis keerulisemad, siis sildikleepimiseks piisab vähesestki.

Ajakirjanduslik pealiskaudsus ühe loo laineharjal sõitmisel jätkus kandidaadiga nr.228, Timo Avi tätoveeringu uurimisega. Mingi kotkas ja EKRE - selge, nats!
Küll uuriti, kuhu poole see kotka pea on pööratud. Ja kui valele poole, siis selgitati, mida see šifreeritult tähendab ... Mul tekkis kohe tahtmine küsida ajakirjanikult, tatoospetsialistilt, tätoveeringutest laiemalt. Et mida need absoluutse tõena inimesest räägivad. Näiteks need kaks meest:

 Esimesel pildil on vene maffia üks mõjukam autoriteet "Japontšik", kodanikunimega Ivankov (1940-2009) ja teisel fotol Taani kuningas Frederik IX (1899-1972).


Ajakirjandusliku natsijahiga seoses sümpatiseerib mulle mõttekäik, et olgu siis juba kõigi kandideerinute minevik avatud - natsilembed ühes ning kommunistlikud noored koos kommunistidega teises tulbas. Sisserännanute poegadest-tütardest võiks erinimekirja teha. Ah jaa, peded ja kapihomod unustasin ...

Kunagi toimunust saab alati luua seoseid ja paralleele tänaste aktuaalsete sündmustega. Seepärast mulle minevikus tuhnimine meeldibki. Karl Linnas oli 22 aastane noormees kui ta koonduslaagri ülemana vahetult osales inimeste mahalaskmises. Kui Linnase lugu jõudis 1987.aastal finaali, siis täna kahekümnesed Jaak ja Timo polnud veel sündinud, Tunne oli Ranna sovhoosi öövaht ning Mari-Ann polnud veel kordagi oma elus Eestis käinud.

25 kommentaari:

Skarabeus ütles ...

sed ja prouased, palun kommentaare.Just teie,kellest nii mõndagi oleneb!

Skarabeus ütles ...

Komm läks mets,puu otsa?
Kordame:blogi loevad teatavasti tähtsad ninad ka.Võtke valvele,härrased ja prouased, palun kommentaare.Just teie,kellest nii mõndagi oleneb!

kristallkuul ütles ...

Noooh, tänapäeval ei saa üle ega ümber korrektsest kommunikatsioonist ja eelkõige kriisikommunikatsioonist. See on olukord, kus kerkib üles mingi probleem, mis vajab avalikku vastust ja lahendamist. Väga oluliseks muutub vabandus (kui vaja) ja viisakus, sõnu peab oskama valida. EKRE astus kriisikommunikatsiooniga pange. Ilmselgelt puuduvad seal organisatsioonis (pädevad) pressiesindajad ja suhtekorraldajad, kes muideks ongi täpselt selliste mülgastesse sattumiste lahendamiseks tarvilikud asjapulgad.

Ma olen 100% kindel, et kui skandaali algusminutitel oleks EKRE andnud ajakirjandusele selge signaali, et igasugune natsismi positiivses valguses käsitlemine ei ole nende jaoks aktsepteeritav ja taolisele kahetimõistetavale kirjutisele puuduvad igasugused õigustused, vaibunuks kõik kiirelt. Paraku nii ei läinud.

Mis puutub "anonüümselt" kirjutatud artiklitesse, siis kas viitad EPL-i juhtkirjale? Juhtkirjadele ei pandagi kunagi nime alla.

Hundi ulg ütles ...

Täiesti nõus, Kristallkuul. Noorpoliitikul löödi käigu pealt jalad alt. Ajakirjanikele oli/on ta kerge saak. Küll ta õpib - tähtaja lõpul räägib soravalt ja palju mittemidagi öeldes.

Tean samuti seda juhtkirjade reeglit. Juhtkiri väljendab toimetuse (loe: omaniku) seisukohti. Mõnikord tekivad aga sellest anonüümsusest hoopis need vandenõuteooriad karvasest käest, mis samuti publikule hästi peale läheb. Päris huvitav, mis oleks praegu mõõdetav EKRE reiting?

kristallkuul ütles ...

Kusjuures ma olen täiesti veendunud, et reiting kui selline pole muutunud. EKRE valija armastab teda nüüd rohkem kui kunagi varem ja vihkaja vihkab samuti rohkem kui kunagi varem. Kui palju üldse neid inimesi enne skandaaligi oli, kes EKRE suhtes täiesti neutraalseks jäid? Ma ei usu, et eriti palju.

Noorpoliitik ise on muidugi alati kerge saak, aga hetkel polnud see skandaali põhipõhjuseks. Kõige suurem fopaa oli ikkagi Helme esmane reatsioon. Ometigi peaks ta juba teadma, kuidas avalikkusega suhtlemine käib. Ehk teabki, aga tema reaktsioon peegeldaski EKRE tõelist olemust? Mina tunnetangi seda parteid kui konservatiivset ja põikpäist ja tusast tanki, mis kõigest oma hüsteerilise rahvuslusega üle tahab sõita. Igas osas mulle kohutavalt vastumeelne.

soodoma ja gomorra ütles ...

"Mina tunnetangi seda parteid kui konservatiivset ja põikpäist ja tusast tanki, mis kõigest oma hüsteerilise rahvuslusega üle tahab sõita".

Huh, kui kristallselt hea ja tabav sõnastus. ma mõtlen, et mina tajun ja tunnetan neil pikemalt mõtlemata ja peatumata täpselt samuti.

tavainimene ütles ...

Põhjatäht ? meie esivanemate teejuht, meie teejuht oma rahvuse tõelise ärkamise pooleEKRE noored on avalikult tunnistanud vapse oma ajalooliste eeskujudena. Ja üheks autoriteediks on neil Julius Evola - antidemokraatlik reaktsionäär-militaarmüstitsist, kelle meelest fašistid olid liiga pehmod. Minus tekitab see seltskond ("Põhjatäht ? meie esivanemate teejuht, meie teejuht oma rahvuse tõelise ärkamise poole") kõheduse ja jälestuse segust tunnet. Kusjuures ma olen mitmes mõttes konservatiiv. Ja mitmes mõttes rahvuslane. Ja rahvuselt eestlane. Aga minu konservatiiv on ikkagi Mihhail Lotman, mitte Jaak Madison.

kaaren ütles ...

Ja mida ytleb avalik huvi?
Iga räme ja räige kuritegu kaob kunagi aegumise magusa unustuseteki alla. Ohvrid sunniti vaikima, tugevamad jalutasid puhta vestiga minema. Tyypiline.
Tegelt oli mul seda kommi kirjutades kuklas vastik pirin yhe praegu avalikku pahameelt tekitava rõveda loo asjus. Aga tendents ja trend on
samad.

Väino Sepp ütles ...

Teod loevad. Toetad militariste, oledki automaatselt nats. Kogu me valitsus on natsid. Usun seda sügavalt ja siiralt. Pean neid natsideks nagu paljusid eestlasi, kes toetavad Kiievi verist huntat, kes saadab vihkava rahva võõrasse koju tapma.

Hundi ulg ütles ...

Ukraina on kahtlemata keeruline küsimus, kus vaated sündmustele polariseeruvad. Minu nägemust mööda kasvasid tänavarahutused relvastatud konliktiks, sealt edasi ühe riigi kodusõjaks. Ja kõige tipuks naaberriigi varjatud agressiooniks.

Väino Sepp ütles ...

Sügavalt eksite, ma ei tea, kas tahtlikult või rumalusest?
http://sofya1444.livejournal.com/3229106.html
http://cas1961.livejournal.com/2632354.html
https://www.youtube.com/watch?v=D0q62qnO_D0#t=11
https://www.youtube.com/watch?v=DC-c8-on3JY

Väino Sepp ütles ...

Vastamisi seisavad ida-ukrainlane ja lääne-ukrainlane. Loomulikult on neil erinevad seisukohad, vaatenurgad. Tuleb välja, et tõest ülemaks on halastus, ka oskus asetada end teise asemele. Praegu on olukord selline, et läänemeelne ukrainlane leiab, et ta võib vastase ära tappa, seepärast et see ei näe Ukrainat enam ühtsena. Esiteks ta ei oska end mõelda teise asemele,teiseks ta rikub kirjutamata eluseadust - ÄRA TAPA. Idaukrainlased on korduvalt väitnud, et neile ei tuleks kunagi pähe minna lääneukrainlase koju laamendama seepärast, et see vaatab elule teisiti, näeb asju teisiti. Las nad lähevad Euroopasse, jätku meid rahule. Lääs soovib ju idat omakasu pärast endale, et Donbass teda endiselt priskelt nagu enne nuumaks. Ahnus ei lase vastast vabaks.

Väino Sepp ütles ...

Kiskjakapitalism kasutabki enda ülistamiseks sõnu nagu demokraatia, vabadus, missioon jne. See umbrohi ehk seeme vohab praegu Ukrainas, kus toimub hetkel õudusi kuubis: inimesi jälitatakse nende mõtteviisi pärast, kui nad ei soovi röövkapitalismi, vaid tõelist demokraatiat. Välismaa sõdureid saabub riiki üha juurde, elektrijaamu valvavad ainult ameeriklased, luuakse uusi valveposte linnade ümber. Tulemas on suuremaastaapne sõda Eesti toetusel, kus tapetakse ilmselt rohkem kui Jugoslaavias. Parem on olla põlatud õige asja eest seismisel kui olla tähtsal kohal ja ajupestud , masside poolt lugupeetud, kuristiku suunas kõndimisel. * On palju inimesi, kellele asjad ongi edukuse mõõt. Hiljuti oli siin artikkel "Ojuland kotipoes." Ta on hea näide sellest, kuidas aeg kulub enda sulgedega ehtimisele ja seda ei saa pahaks panna ega ka kiita, nii on. Tema suust kahjuks kuulen ma ainult lääne propagandat Putini agressiooni kohta. Tahtnuks talle Ilvese artiklit ette visata, aga läbi teleriekraani ei saa. Tahtnuks küsida temalt, kas krimmilased ja idaukrainlased polegi inimesed ja peavad soovima, et võõrad neid kamandavad.

Väino Sepp ütles ...

Hundikari. Ees lähevad kõige nõrgemad ja haigemad. Kui keegi varitseb, siis tapetakse esimesed. Nad peavad ka lund tampima , et teiste huntide jõudu säästa. Kas ei meenuta inimühiskonda? Haigete taga on viis avangardhunti, mobiilne salk. Nende järel 11 hundipoega.Nende järel taas viis - tagaavangard. Seega on kasvav põlvkond kaitstud. Aga kõige taga tuleb karja juht ise. Ta peab kogu aeg nägema tervet karja , et kontrollida, reguleerida, koordineerida ja anda käsklusi. Inimkari on väga loomakarja sarnane ainult selle vahega, et kuigi talle on loodus kinkinud aju, mis oskab mõelda, analüüsida, kasutab ta seda nagu hundid vahel teevad, kes murravad maha kogu lambakarja, kuigi toiduks läheb tarvis vaid ühte. Inimene pole parem loomast, ta alles õpib olema inimene. Paljudel see loomast kõrgemale tõusmine kuidagi ei õnnestu.

Väino Sepp ütles ...

Vabandust, ehk keegi rõõmustab koos minuga haruldase kommentaari üle, mida delfist haruharva leida: ise loote tulevikku iseendale 12.03.2015 20:51 "Nali naljaks", aga kõik need propagandistlikud venevastased teemad, mida te viljelete hävitab tegelikult justnimelt Eestit. Te ei saa sellest aru, miks ja kuidas? Ärge saage, sinna ei saa midagi parata, ju siis teid ja/või teie nn meeediameeskond on määratud hävitama Eesti vabariiki. Milles küsimus? Küsimus on selles, et Putin on valitud presidendiks täiesti vabadel ja demokraatlikel valimistel, ja kusjuures seda asjaolu on tunnustanud terve tsiviliseeritud maailm (viimatimainitu pole küll otseselt õiguslik argument, kuid võib omada abistavat tähendust teemast arusaamiseks). Seega, mida rohkem te mõnitate ja taolisi naljasid välja mõtlete ja neid levitate, seda enam muutub teie taoliste avalduste abil eesti inimese õigusteadvus, st seda enam see degradeerub või "atrofeerub". Ja mis ja kuidas edasi? Edasi näeb protsess välja selline, et kui nn vene teema vahelt kaob, siis seesama jultumus suunatakse Eesti Vabariigi vastu (sest sellist kujundatud, väljakujunenud ja kinnistunud jultumust ei saa teadvusest käeviipega ära pühkida!). Selline nähtus on suur tuleviku julgeolekuoht, mille reaalsed tulevikumärgid on meedias juba täna. Ei ole ikka nii midagi, et kui kodus olen tipp-topp, aga välismaale minnes taon esimese ettejuhtuva hambad sisse, et siis sellesama juhtumine kodus ei ole üldsegi võimalik. Kõik sõltub tingimustest ehk asjaoludest. Tipp-topp on ikka see, kes on sisemiselt selline, kes ei tee eelkirjeldatut ei kodus ega võõrsil. Nii lihtne see ongi!

Väino Sepp ütles ...

Sissekanne facebooki grupist Peatame sõja: Paljud inimesed kaovad jäljetult - pärast suuri sõnu, enne tegudele üle minemist. Teadlased alles uurivad, miks nad otsekui padrikusse kaovad, loomastuvad ja inimestele enam näole ei anna. Millal õpib rahvas eristama sõnade tegijaid neist, kes need sõnad ka teoks teevad? Ei tea mina. Tean seda, et mu rahvast on rängalt petetud, et käputäis saaks mõnusalt elada. Mul on valus, et mu klassis poolte õpilaste vanemad on lahkunud kaugele pere juurest ja eriti valus on tühjade kohtade pärast, mis meenutavad endisi klassikaaslasi. Mul on kahju, et need read vähenevad kiirusel, mis on enneolematu ja selles hulgas, mida varem pole olnud. Mul on kahju, et varsti on meil mošeed ja erikoolid , kaob eesti keel ja kultuur sellises ulatuses nagu see oli 20 aastat tagasi. Mul on väga kahju, et me ei märka teisi enda ümber ja kaitseme loomastunuid. Väga kahju on ka selle pärast, et paljudes pole tänulikkust, halastust. Võigas on mõelda, et me endisi sõpru on suudetud muuta meie vaenlasteks selle nimel, et keegi militarist saaks me endisi sõpru tapma hakata. Neid ju juba tapetakse. Mul on nii kahju.

Hundi ulg ütles ...

Mulle tundub, Väino, et sündmuste interpretatsioon oleneb tihti inimese ideoloogilistest veendumustest. Need määravad ka infokanalite valiku, kust me ammutame oma maailmavaatele kinnitavaid uudiseid ja analüüse. Ilmselt loeme me Sinuga erinevaid Livejournal lehekülgi - tahtlikult või rumalusest.

krati ütles ...

Aga kas härra Putin ei viinud vihkavaid võõraid Ukrainasse võõrastesse kodudesse?
Ja mitte ainult Ukrainasse . Mis toimub Tšetseenias ? Kas seal ei ole militaristid sees?
Eks ta ole, kumbalt poolt vaadata .
Millegipärast kaldub minu poolehoid alati sõja puhul nende poole, kes oma kodu kaitsevad.

Väino Sepp ütles ...

No näed kui tore. Krimmilased kaitsesid oma sünnikodu ja samad teevad ka donetskilased. Jõudsimegi loogilise järelduseni. Mõrtsukad aga kadugu võõrast kodust, Lvovi või sinna lääne poole. Kui ei oska tänutunnet tunda, et venelased neile riigi võimaldasid, siis pole vaja ka ühes riigis elada. leppigu oma Galiitsiaga. Poola ilmselt võtab niikuinii Lvovi tagasi ja Karpaatia liitub Ungariga, kes see ikka neonatsidega koos elada tahaks.

Väino Sepp ütles ...

Mis puudutab erinevat ideoloogiat, siis natsism pole minu lemmikideoloogia nagu kommunism, mis on ju ka loodud samade klannide poolt, kes rahastasid nii Hitlerit kui tsaari tapjaid. KGB ülemused olid kõik juudid, ega nende järglased sealt praegugi kadunud ole, Venemaa viies kolonn ainult sellistest koosneb. Putini kohta ei tea. Kui ta kahel mänguväljakul mängib, saab temagi oma karistuse.

Hundi ulg ütles ...

Jälgides Sinu mõttekäiku, Väino, tundub mulle, et pead oluliseks kogukondlikku enesemääramise õigust. See on sümpaatne seisukoht.

Rahvusvaheline poliitika kahjuks eriti seda kogukondlikku lähenemist ei toeta. Räägitakse küll rahvaste enesemääramise õigusest, kuid eelkõige juhindutakse maailma riikliku korralduse põhimõtetest, mis alati ei arvesta erinevate rahvaste, rääkimata kogukondade huvisid. Riigi üheks tunnuseks on tema territoriaalne terviklikkus. Ning see ongi see kõige keerulisem küsimus - nn. ajaarvamise algus on erinevatel riikidel, rahvustel, rahvastel ja kogukondadel erinev.

Viitad kenasti praegustes piirides Ukraina, s.h. ka Krimmi kui tervikliku riigi moodustumise kunstlikkusele. Siin võtad Sa ajaarvamise lähtepunktiks teise maailmasõja ja sellele järgneva. Kuid samahästi võiksime "õige" Euroopa poliitilise kaardi lähtepunktiks võtta hoopis mõne muu punkti ajateljel.

Selliselt ajaloos mineviku poole liikudes jõuaksime tulemuseni, et ka Eesti kui riigi eksisteerimine pole vist millegiga õigustatud. See võib ju objektiivselt isegi õige olla, kuid omariikluse, s.h. territoriaalsest terviklikkusest loobumine on enamikule meist emotsionaalselt vastuvõetamatu. Piisab näiteks Kirde-Eesti elanikkonnal hakata realiseerima oma kogukondlikku enesemääramist kui ka meil puhkeb Ukrainale sarnane kodusõda. Ühed kaitsevad oma kodu ja teised oma riiki.

krati ütles ...

Filosoofiliselt lähenedes tahaks küsida, mis oli enne, kas kodu või riik ? Ajateljel vaadatuna kodu .
Praktiliselt vaadatuna ütleks, et kui teil pole just isiklikku saart, siis asub teie kodu kindlasti mingi riigi piirides .

Milline üks riik kui selline olema peaks, võib muidugi vaielda.

Aga kui arvestada seda, et riigil on üpris suva , kui inimene oma kodust ilma jääb, siis ei alahindaks ma ka inimese omavastutust oma eluga toime tulemisel .

Kui selle asemel, et jalad kõhu alt välja tuua ja ise oma elu jaoks midagi teha, pidevalt loosungeid kirjutada kusagile kommentaariumisse , siis ongi seaduspärane , et napib vahendeid ja toitu.
Kuigi, ma võin ju ka eksida, härra Sepp teeb ehk palgalise kommentaatorina siin palehigis tööd.

Ja kui minna mööda seda ajatelge nagu mööda Ariadne lõnga alguspunkti tagasi , siis oli koobas, naine ja mees .
Kui me kaua veel edasi sõdime, oleme jälle ringiga alguses tagasi koopa, naise ja mehe juures.

Väino Sepp ütles ...

Ma pole mingi palgaline, krati. Inimesed valivad endale ikka õigeid nimesid küll. Sul pole loogikat ollagi. Krimmilased ja donetskilased kaitsevad oma kodusid, aga sinusugune nats läheb mingeid seadusi lauale lajatades neid tapma.Usun, nimigi sul selline.

krati ütles ...

Nimi on nagu on . Krat muide on poola keeles kurat .
Aga tegelikult on tegu anagrammiga.

Läheme edasi. Lugupeetav tundis muret tüheneva klassi üle. Kui te istute siinpool õpetaja lauda, armuline, siis ei soovita ma Teil tunnis kõrvaliste asjadega tegelda, muidu jäätegi rumalaks .
Kui te istute sealpool õpetajalauda, siis ei soovita ma järjekordselt teil töö ajal kõrvaliste asjadega tegelda, võite end töötute seast üks hetk avastada .
Ja kui Te olete pedagoog, siis olete te ülemakstud pedagoog, kes oma tööaega varastab .
Side lõpp, mina provokatsioonidele ei allu edaspidi .

kaaren ütles ...

Mina olen naiste ja laste poolt.
Mitmel põhjusel.
Ykskõik mis jama on, sõjast lihtviisilise koduse peksmiseni, kiputakse rumalusest ja mugavusest tugevamale järele kiitma ja nõrgema kallale, et võitja poolel olla. Iidvana ja yldinimlik, aga nii ebainimlik.