Prantsuse ingel

TV3 näitas oktoobri nädalavahetustel Shreki, ei tea juba mitmendat korda. Vaese kanali asi, et kinokassade hitid on korra juba sisseostetuna pidevas telekorduses. Rohkemaks ilmselt raha pole, kuigi mistahes saate reklaamipausid ületavad vaataja tunnetuse järgi juba ammu seadusega sätestatud piirid. Samas on selge, et uued vaatajad kasvavad pidevalt peale ja seepärast las näitavad. Animatsioonifilm Shrek on ilus, heasüdamlik ja didaktiline lugu juba iseenesest. Täiskasvanud saaksid filmile siiski ühe loo juurde jutustada. Mitte kusagil pole vettpidavat kinnitust, et see jutt oleks tõde, kuid lapse või nooruki maailmapilti kujundav kindlasti.

See mees on Maurice Tille, hüüdnimega Prantsuse ingel. Maurice sündis prantslastest vanemate perre Venemaal, Uuralites. Üsna pea isa suri ja poiss jäi õpetajast emaga üksi. Väike Maurice oli piltilusa näoga poiss, mispärast kõik kutsusid teda Ingliks.  Kui Venemaal algas revolutsioon sõitis pere ära Prantsusmaale. Maurice'l oli tavaline lapsepõlv - kool, sõbrad ja unistused. Ta tahtis õppida advokaadiks, aga juristi temast ei saanud. Mingil hetkel märkas Maurice, et tema keha hakkab muutuma kuidagi ebaproportsionaalseks. Arstid olid diagnoosinud seitsmeteistkümne aastasel noormehel haruldase haiguse, akromegaalia. See on ilming, kus ajuripats jätkab kasvuhormoonide tootmist, kuigi luustik peaks olema juba väljaarenenud. Käe-ja jalalabad jätkavad kasvamist, samuti kolju jne. "Tavapärasest" erinev välimus oleks vaevalt loonud eeldusi edukaks advokaadikarjääriks. Maurice leppis paratamatusega ja otsustas kasutada oma erakordset välimust hoopis teistlaadseks eneseteostuseks. Maurice Tillest sai professionaalne maadleja, staar, lavanimega Prantsuse ingel, eneseiroonilise meenutusena kunagisest piltilusast poisist.

Shreki animafilmi ettevalmistused käisid mitu aastat. Seda tüüpi projektide õnnestumiseks disainitakse läbimõeldult tegelaskujude välimus ja kirjeldatakse põhjalikult karakterite psühholoogiline portree. DreamWorks Animation pole kunagi kinnitanud, et nende loodud tegelasel, Shrekil, oleks mingitki välist või sisemist sarnasust ja seost Prantsuse ingliga. Filmi loomise hetkel oli Maurice juba ammu surnud. On olemas mingi vihje, seegi anonüümne, et ettevalmistusperioodil rippus kunstnike toa seinal mõned Maurice'i fotod. Asjaosalised ise seda ei kommenteeri. Muuseas on USA õigusemõistmine ehitatud üles juhtumipõhiselt. Õigesti esitatud hagiga võib saada terve varanduse. Shreki filmide tootmiskulud olid üüratud 600 miljonit dollarit. Samas ja vastukaaluks, ainuüksi kinotulud 3,5 miljardit. Edasi võiks tegeleda algkoolimatemaatika protsendiülesandega.

Loomingus on alati väliseid, tuvastamata impulsse reaalsest elust, aga ka palju juhuslikkust. Küllalt sagedasti on filmitiitrites või raamatukaantel seda toonitatud eraldi märkusena, et tegelased ja sündmused ei oma mingit seost reaalsete inimeste või sündmustega, võimalik sarnasus on juhuslik.

Shreki sisemine ilu, mis muudab armsaks ka välise on filmis hästi välja toodud, kogu film räägibki ju sellest. Et lapsed õpiksid ja täiskasvanud taaskord tuletaksid meelde, kuidas eristada ning ühildada välist ja sisemist. Et karuse ja tõrksa väliskesta sees on sageli õrn ja haavatav. Puhtjuhuslikult oli ka Maurice Tille heasüdamlik, kohati õrna hingega, samas vapralt üle kogu tema elu saatvatest ehmunud, kõõritavatest ja itsitavatest pilkudest. Ta kirjutas jutustusi ja luuletusi, väidetavalt valdas neljateist võõrkeelt, suhtluses ümbritsevatega oli ta erakordselt intelligentne ja särav.