neljapäev, 3. juuli 2014

Kooseluseadus

Mul ei ole selle seaduse vastu midagi. Pärast seda kui eelnõu läbi lugesin. Tundub, et enamus sõnavõtjatest pole seda lugenud, kuigi kirglikult kommenteerivad, poolt ja vastu. Liialt rõhutatakse seda homoasjandust, adumata peamist. Ma ei tea, miks inimesed ei taha enam abielluda. Elatakse lihtsalt koos ja ühes oma lastega. Nendele lastele lisaks veelgi lapsi - kärgpered. Pakutav seaduseelnõu proovib reguleerida sellist kooselu, eelkõige varalisi suhteid, lisaks määratleb kooselavate õigusi ja kohustusi. Kui enamus paaridest elaksid abielu, siis poleks vajagi seda seadust. Paraku enamus meist eelistab "vabaabielu" ning seadusandja proovib elule järgi jõuda.
 
Ometi leidub inimesi, kellele abielu sõlmimine on oluline. Kelle jaoks on see tõekspidamine ja... seletamatu elu põhiväärtus? Ma jagan seda tõekspidamist, kuid tõden reaalsust, paratamatuse ja kahetsusega, et hetkel on ühiskonna väärtushinnangutes teised prioriteedid. Tahaksin minagi kaitsta traditsioonilist peret, kuid mitte sellise agressiivsusega nagu üks pere- ja sõpruskond seda teeb.
 
Abielu on väärtus. Kui me vaid oskaksime seda hoida ja hinnata. Minul see ei õnnestunud. Korduvalt.
 
Rowden Go abiellus kümme tundi enne surma oma lapse emaga. Tema mõistis, mis on abielu.

8 kommentaari:

krati ütles ...

Aga iial pole ju hilja uuesti alustada ? Nagu ma aru saan, on ka kümme tundi abielu Sinu silmis väärtus .
Pruudipuudust Sul vist ei oleks, seda enam et vanemas eas pidi tugev meestepõud olema.
Anna endale võimalus ?

Bianka ütles ...

Ma pole seda eelnõud korralikult lugenud, aga kuuldavasti on seal nüüd sees punkt, et võõraid lapsi ei saa samasoolised lapsendada. See oli koht, mis mind varem häiris. Sõltumata sellest, et vanemateta lapsele on igasugune pere parem, kui lastekodu. Ikkagi ei meeldiks mulel see peremudel, kuhu (niigi kahjustatud psüühikaga) laps satub. Ma ei arva, et "eeskuju" lapsele ohtlik oleks, aga sellisest teismoodi perest lapsed oleksid koolis narrimise objektid ja see on lisapinge lapsele. Aga kui üks paarilistest on lapse bioloogiline isa või ema, siis aitab tingimusteta armastus (mis bioloogilise vanema puhul suurema tõenäosusega esineb) seda kõike siluda.

Ma siiski kahtlen, et kui heteropaar pole oma abielu mingil põhjusel registreerinud, siis miks peaks ta kooselu registreerima hakkama. Mis vahet siin on? Niiet põhiliselt reguleeriks see seadus ikkagi samasooliste suhteid. Ja see on minu arust vajalik, nii varanduslikust seisukohast kui ka laste osas. Tean ühte naiste paari, kes kasvatavad koos ühe naise last. Mul on sellest "teisest" emast alati kahju, mõtlen, et kui nende suhe peaks lõppema (mis juhtub ju ka heteropaaridega), siis pole ta lapsele järsku mitte keegi, sõltumata sellest, et sinnamaani oli see ka tema laps, keda ta hoidis ja kasvatas. Tal poleks hiljem mingeid õigusi lapsega kohtuda ega arvestada täiskasvanud lapse abiga, kui ta vanaks jääb. Just sellist olukorda see seadus korrastaks.

Hundi ulg ütles ...

Kuus-seitse aastat tagasi nägin linnakorteri naabrit. Mees komekümnendates, vallaline. Tema korter on kusagil 200 ruutmeetrine. Elab seal üksinda. Iga asi, kordan IGA asi on valitud ja omal kohal. Ega sinna korterisse ükski naisterahvas oma asjadega mahukski, hambaharjalegi pole kohta. Ma küll mitu korda vanem, kuid ajapikku vist muutunud samasuguseks :) Aga unistada võib ikkagi ja seda ma teen, Krati!

Hundi ulg ütles ...

Ma ei oska seletada, Bianka. Abielu on ehk midagi tähenduslikku, soovunelmates lõpplikku. Kooselu registreerimine vast sarnane rahvastikuregistri sissekandega - asi, mida peaks ära tegema. Üks lähedane, eelnõu algatajate seast mainis kusagil tabavalt, et kuidagi nadi tundub alustada abielu, mis surmani, mingist varalepingust. Kooselu puhul seda tõrget pisut vähem. Selline tunnetuslik moment või sedasi.

Sekeldaja ütles ...

Ma arvan, et selle kooselamise seaduse sisu vaevalt et paljusid huvitab, nii naljaks kui ka pole.
Aga mingid asjad peavad jääma ja selleks asjaks, mis peab jääma, on abielu ja ehk koguni laulatuas.
Olgu selle usuga kuidas veel on, aga see on selline asi, mida inimesed kuidagi alateadlikult ei taha, et lörtsitaks.
Muuseas, ma ise elan ka "koos" juba 15 aastat, aga kuidagi tahaks et need, kellele ON VAJA LAULATUSt,
selle saaksid.
Ja abielu on mehe ja naise vaheline liit ja siin midagi ümber öelda ei saa.

Hundi ulg ütles ...

Täiesti jagan seda arvamust.

krati ütles ...

Parandage mind, aga kuidas on kooseluseadus seotud abiellumisega või siis mitte abiellumisega ?

Need teistmoodi armastajad on ka aegade algusest olnud .

Naiste ja meeste soov ja otsus mitte abielluda on ikka pikemat aega enne seda õnnetut kooseluseadust eksisteerinud .


Kui me nüüd ajaloos tagasi läheme, siis enne ristiusku olid olemas üksikemad, kelle lapse(d) kogukond nagu üks mees üles aitas kasvatada.
Sellele ei vaadatud sugugi viltu ju, kui naine sai lapse .
Nüüd , kus ristiusu haare on lõdvenenud, võetakse asja jälle mõistusega.
Elati ju ennegi nö prooviabielu , laste eest pidi ainult hoolt kandma .
Hoopis hullem on see ühest pangest teise astumine, sest abielluma peab, nii tegid meie papad -mammad ka .
Tegid, aga meie papad-mammad enamus ei käinud gümnaasiumis, ei lugenud filosoofe ...Ühesõnaga, nende maailm oli üsna ahtake .

Ja kõik ei elanud sellises üksmeeles nagu siinse blogija esivanemad.

Mõni mees kuulis oma küljeluu suust ainsa nõusoleku altari ees , kui meenutada isand Lutsu .
Mis on siis õigem, kas õudne lõpp või lõputu õudus ? Parem inimese moodi lahku minna, ja ehk leiab teine oma tõelise õnne .

Armumine on tore, armastus on tore, aga need on kaks hoopis erinevat asja . Üks möödub,kui peale füüsilise midagi muud ühist pole, teine süveneb ajaga .

Ja vot need, kes sellele vaatamata armastavad, et kaasa näägutab, või sokid maas vedelevad,peaksid abielluma .

Aga gayd arvatavasti ei kao kuskile . Ja las nemad siis " kooselluvad " :)
Sest jah , see perekonnaseadus on nii juuspeeneks lõhki aetud , et ajuti meenutab lehmakauplemist.

Aki ütles ...

10 tundi enne surma abiellumine - sellel saab ainult juriidiline vajadus olla, et laps saaks toitjakaotuspensioni ja majad-autod jääksid naisele-lapsele. Mis mõtet on muidu kuulutada naist enda omaks, kui naine peab eluga edasi minema ja uue elukaaslase endale leidma.Pereväärtustele mõtlejana oleks ta enne lapse sündi abiellunud.