kolmapäev, 13. august 2014

Debiilne blogija

Kunagi oli mul tuttav. Siis kui maid ja metsi tagastati ostis ta ühe mehe käest pisikese tükikese maad. Tallinna piirile, oja kaldale. Selline idülliline paik. Tellis oskajate meeste käest palkmajakese, mis maksis hulga raha, vedas elektrit ning tegi veevärki. Hakkas tarekeses elama. Kümme aastat hiljem olid juba kõik naaberpõllud ja -võsad arendajate käes, kes hoogsalt nuf-nuf majasid kokku panid. Nüüd on tuttav oma palkmajaga nagu loll keset pappmajade linna. Kuigi mitu korda üritanud, kuid lahti ta sellest ei saa.
Pisut aega on tekkinud, et arvutit näppida. Blogipuu on vallutanud turustajad, kes kopikate eest kiidavad kaltse ja mökse. Lisaks kaupade ja teenuste reklaamtekstidele püüab lugejaid mingi majandusleht, kes suunab kergeuskilku oma portaali. Ju siis pole professionaalsetel ajakirjanikel enam lugejaid. Käib üleüldine raha järgi lõhnav klikivõistlus. Sirvisin iseenda blogi. Tunnen ennast debiilikuna oma naiivsete mõtete, üleelamiste, rõõmudemurede ja heietustega. Aga ma siiski ei lõpeta.

20 kommentaari:

naine50+ ütles ...

Tore, et sa ei lõpeta!
Tõesti ei viitsi kaltsu ja möksi teemasid lugeda.
Ootan sinu postitusi pikisilmi, kuigi saan ju aru, et suvel on maal muudki teha. Ehk päevade lühenedes tekib sul ka rohkem aega oma mõtteid kirja panna.

Lendav ütles ...

Ole, jah, ikka olemas, kui jaksad! Pean Sinust väga lugu just sellisena, nagu siin oled.

väga väga naine ütles ...

Noh... päris inimene olla ongi raske töö, vahel tuleb debiiliku tunne peale vist igaühel.
Aga lugeda on see-eest hea =)

Eliisabet ütles ...

Minagi juba muretsesin, et oled kirjutamise üldse lõpetanud. Hea meel oli uuendust nähes!

tegelinski ütles ...

hea, et sa ei lõpeta...

krati ütles ...

Lõin Su blogi lahti, ja äratundmisrõõm valdas mind täies eheduses.
Esiteks see pildike . Minu vennal oli tükk aega kaanefotoks taoline .
Ma nüüd ei mäleta, kas tal enne oli pildike I am not complete idiot , some parts are missing või see, aga vahet ei ole.
Äratundmisrõõm on ikke .

Räägid, et tunned end idioodina . Usun, et Sa pole ainus. Neidon teisigi , kes end nii tunnevad. Iseasi on muidugi selle tundmise tagamaad.
Ja mul on heameel teatada, et tundma ja olema ei ole üks ja sama.

Ka mul on peidus pool, nii usaldav jne ...
Neil teistel, kes oma kaltse ja mökse
müüvad on see ka kindlasti olemas . Neil on see peidus, Sul avatud . Nagu saar keset merd .

krsi ütles ...

Hea oli üle hulga aja Sinust midagi kuulda!

Bianka ütles ...

Tegelikult ma ei saa aru, mille üle sa täpselt pahandad, seetõttu vabandan ette valeühenduste pärast :D

Kinnisvara probleemid pole minu meelest blogindusega võrreldavad. Kui ehitad maja keset metsa ja tahad jätkuvat üksindust, et sobimatuid naabreid ei oleks ega tuleks, siis pead ära ostma ka naaberkrundid. Blogindus aga on avatud kõigile ja siin kehtivad meeldiva õhkkonna saavutamiseks hoopis teised reeglid.

Jah, veel mitte väga ammu olid tipus teistsugused blogijad ehk rohkem sinu- ja minusugused :DDD Ja kui sa mäletad, siis enne Blogkokki (kuhu sina ei jõudnud), kirjutasin osalemise ässitamiseks loo "Meie, teie, nemad". Kuigi vahepealse ajaga on blogiseltskonnas palju uusi tegelasi tekkinud, siis see määratlus (meie-teie-nemad) kehtib endiselt.

Mida on vaja selleks, et "meie" blogisfääris rohkem mõjule pääseksime ja tooni annaksime? Selleks, et kujundada meinstriimi, peaks "meid" olema palju ja "meil" peaks olema palju lugejaid. See omakorda tähendab, et "meie" peaksime kirjutama huvitavalt, aga põhiline, sagedasti. Aga ükski neist tingimustest pole ju täidetud ja nii pole ka imestada, et "meist" jäänud tühja koha täidavad "nemad" oma lapsemeelsuse ja asjade jagamisega. Aga ma ei taha kuidagi sinuga nõustuda, et see "meie" tähendaks idioote :P

krati ütles ...

Hakkasin praegu mõtlema, et kuidas võtab keegi õiguse teiste riiete kohta kaltsud ütelda ?
Olid need katkised ? Haisesid kuidagi virtuaalselt ?

Möks, ok, veel saan aru. Ei kannata ka kosmeetikat suures koguses , aga riided ?
Teinekord inimese sõnakasutus ikka väga palju reedab . Ma äkki ei saagi enam aru, mida kuradit ma nii rikka ja ilusa blogis üldse kommenteerin ??

Nii palju kui mina arhitektuurist taipan, siis ehitatakse ikka sellised karjakopleid, nagu Teie vallalise naabrimehe elamine on , ühtlaselt kogu korrus täis . Seega ei saa see linnakortergi Teil pisuke olla ?
Juttu kehvikust pensionärist ma ei tahtnud juba ammu uskuda .Või on meil lihtsalt niivõrd erinevad aruaamad sõnast " kehvik ".
Mina seega olen ka see " nemad "
Need selguse momendid on ikka väga eredad teinekord :D

Hundi ulg ütles ...

Positiivsed sõnad annavad indu...

Minu meelevaldne blogisfääri võrdlus kinnisvaraga oli küll mõeldud mõttelise kujundina. Alustasin kirjutamist konkreetsetel põhjustel ja sattusin omamoodi idüllilisse paika: Sina ise - tollase nimega, Kukupai, Sjgelle, vahva Ninatark, Tiiauspaikka jne. Arenesin koos teiega. Ning te ei kujuta ette, millisest august aitasite mind välja ronida. Tänud! Aga see meie ja nemad... Jah, Su argumendid on õiged, Bianka.

Krati, vabandan kui olen Sulle valmistanud pettumuse ja loonud endast mitte ootuspärase pildi. Sinu tõlgendus minu kirjapandud mõttest on huvitav. Kindlasti pean edaspidi vaeva nägema, et kirjutatut valesti ei mõistetaks. Oleks looja mulle ometi andnud tuglaslikku kannatust viimistleda oma tekste! Aga ei, kärsitus paneb koheselt peale lausele punkti panemist vajutama nuppu "Avalda".

Bianka ütles ...

Ma ei saanud omakorda aru sellest, miks Krati järsku pahaseks sai. Minu arust väljendi "kaltsud ja möks" kasutamine ei anna halvustavat hinnangut mitte neile toodetele, vaid sellele nn. "träna jagamisele" blogides üldisemalt ehk moodsamalt öeldes giveaway-blogindusele. Ega seegi nähtus iseenesest pole hullem kui pikad pesupulbrireklaamid hea telesaate vahel. Üks reklaam kõik, mis trügib sisse igast praost. Erinevus tuleb minu meelest vaid sellest, et saade, mida reklaam katki lõikab, ei kaota selle tõttu oma headuses, aga kui muidu päris huvitava blogi pidaja mingit kaupa entusiastlikult kiidab (ilmselt raha pärast), siis minu jaoks kaotab see blogi veidi oma põhiolemuses ja tõsiseltvõetavuses. Või siis muutub tiba odavamaks, nagu mõni muidu hea näitleja, kes viletsas reklaamis mängib. Hakkab tunduma, et ju siis talle enam tõsiseid osasid teatris või filmis ei pakuta, kui ennast nii odavalt peab müüma (või blogijal pole millestki huvitavamast kirjutada). Kahtlemata peab blogi selleks enne üksjagu populaarne olema, et üldse niisugust reklaamivõimalust pakutaks.

Aga see minu "meie-teie-nemad" teooria ei tähenda, et mõni "meie"-kamp oleks parem või peaks "neid" kehvemaks. Nagu ma tookordki ütlesin, "neid" ei huvita, mis "meie" teeme või kirjutame, Nemad ajavad oma asja. Ja see kehtib täpselt samamoodi ka vastupidi.

"Teie" rollis aga on need, kes pole kindlalt eristunud, vaid kes loevad nii "meie" kui "nende" blogisid. Teie poole pöörduvad oma sõnumiga nii "meied" kui "nemad" ja loodavad neid oma lugejaks värvata :P

Aga imetore tunne on, kui sul on (oli) üldse olemas mingi "meie" seltskond, nagu "meil" omal ajal. Egas me polnud kaugeltki üksmeelel kõigis teemades, käisid vägagi tulised vaidlused, aga see "meie"-tunne oli ikkagi olemas. Hundiulg, sina tundusid tol ajal nii tasakaalukas oma vana aja lugudega, et poleks osanud selle taga mingit "musta auku" kahtlustada :D

Hundi ulg ütles ...

Kurat, Kaamose oleks kohe kindlasti pidanud loetellu lisama! Need vaidlused olid põnevad. Ning peaasi asjast.
Jälle see avalda-nupp jõudis mõtteselgusest ette.

krati ütles ...

Ei vihastanud, ei olnud mingeid ootusi, ega lootusi . Nii et : ei ole vaja vabandada .

Küll aga võivad seda blogi lugeda ka inimesed, kes on kehval majanduslikul järjel, ent kel on selline hindamatu väärtus nagu haritus . Ainus tõeline väärtus tegelikult .




Bianka ütles ...

Nimekirja tuleks lisada muidugi Kaamos, siis veel Emmeliina, Toompea, Voldemar-August, Wildikas, Ärevil Neiu, Konna-isand ja veel palju teisi. Kohal oli küll vaid 15 blogardit, aga kaasa elas tookord päris suur seltskond, kes ühel või teisel põhjusel tulla ei saanud. Ilm oli ju sama kuum, kui äsjalõppenud kuumalaine sel aastal.

Ehh, kisub hullult nostalgiliseks, blogi-seenioride asi :P

Bianka ütles ...
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
helle ütles ...

Sel ennemuistsel ajal käis tihti vaidlus selle üle, kas blogijal on absoluutne õigus oma blogis avaldada oma arvamusi või peab ta ikka arvestama üldkehtivate arusaamadega mistahes küsimuses.
Meenuvad eelkõige Ninataga ja Kaamose blogides üleskerkinud diskussioonid. Oi, olid ajad!
Aga aitäh, Hundiulg, mind ka hea sõnaga meenutamast!

soodoma ja gomorra ütles ...

Aga nüüd Hundiulg keerleb Su ümber palju ilusaid ja tarku naisi. Hakkas pea ringi käima?

Hundi ulg ütles ...

Õnneks pea ringi ei käi. Aga muidugi ajasin nädalase habeme ära ja panin puhtad sokid :)

kaaren ütles ...

Räme asotsiaal, nagu ma olen, ei tea ma nännijagamisplogidest mitte midagi. Arvan, et kuulun aiaplogijate klubisse, aga kindel ei saa olla. Arvuti ei ole siiski päris-elu, vaid udukast, mis pakub värvide, lõhnade, puudutuste, ainete, tegude ja liikumise asemel ainult hägust ja kahemõõtmelist pilti ja yldjuhul haledaid ning vägagi ebapiisavaid kirjeldusi. Teie arvamuste põhjal arvan, et nänniplogide mittelugemisega pole ma mitte millestki ilma jäänud... Samuti tundub inimesele, kes on kogenud kõiki ääremaa õudusi, kahvatu ja maitsetu tänapäeva hellitatud linnainimeste elamuste kirjeldusi lugeda. Tõesti, kellegi klubimuljed on lahjemast lahjem, kui seda võrrelda mahlaka rebimishaavaga, mis tekkis sellepärast, et oli vaja auto eluks vajaliku järele sõitmiseks porimylkast kätte saada... Või kellegi suhtedraama võrrelduna sellega, et naabrimees peksab oma paariaastast kasulast, nii et terve kyla kajab kisast, aga lastekaitse otsustab, et vestlusest emaga piisab... Ma vajan päriselu, et meeli toita. ....... Millegipärast ei lähe mulle yldse korda hr Hundi Ulu minevik, materiaalne seis vm inimlik taust, sest plogis on kirjatykkidega loodud ajaloohuvilise, yksildase, kaastundliku, aga mingil viisil muheda inimese tegelaskuju. Kunagise raamatukoina naudin siinseid kirjatykke ja loodud maailma. Mõnus on, kirjuta aga edasi. Ajalugu on vitamiinid hingele, mis siis, et mõnikord hapu, kibe või muul viisil ehmatav.

Hundi ulg ütles ...

See mõttekäik blogijast kui tegelaskujust ühtib minu arvamusega. Muidugi reedab iga kirjapandud lause midagi kirjutaja tegelikust olemusest. Samas psühholoogiast teada Minapildi kujunemine ja loomine tingib selle, et sageli kirjutame enda arust tõeselt, kuid alateadvuses siiski selliselt nagu me tahaksime, et teised minu Minapilti näevad.

Ma ei tea, kas Eestis mõni inimene teenib leiba krimifilmidest nähtud isiksuse profileerijana. Blogide lugemine on igatahes tänuväärne materjal selle oskuse arendamiseks.