Kuu aega olin arvutist eemal. Ühel päeval see lihtsalt teatas, et tema rohkem ei viitsi. Umbes nädal aega vaatasin musta ekraaniga tõtt ja siis andsin alla - saatsin parandusse. Kättesaamisel seletati kenasti, mis tal viga oli, aga ega ma sellest suurt aru saanud kedagi. Isegi meeles pole, mida räägiti.
Eks sellises inimtühjas paigas, kus pesitsen, on iga pisike asi juba suur sündmus. Mis siis veel sellest arvuti rikkiminekust rääkida. Nagu globaalne katastroof või sedasi. Sellised suured asjad on tavaliselt ikka õpetlikud, sest sisaldavad head ja halba. Halb on see, et vana hobu võib küll mõnikord veel kaeru tahta, kuid uusi trikke ikkagi ära ei õpi, astudes ikka sama reha peale. Teisisõnu on küberruumi musta auku kadunud järjekordselt kõik mu paroolid, järjehoidjad, fotopank, lokaalsed andmebaasid jne. Õnneks dokumentide kaust on alles. Siiasamasse blogerissegi sattusin pärast mitmepäevast katsetamist erinevate kasutajanimede ja paroolidega. Mõnedest "kadunud" asjadest on isegi natuke kahju. Oma hobide tõttu olin registreerunud päris mitmetesse kohtadesse, kus minule vajalikud andmebaasid või arutelud. Aga ega ma enam peast ei tea nende lehekülgede aadresse, rääkimata kasutajatunnustest ja salasõnadest. Ja see reha jutt on siis sellest, et targad inimesed on mulle korduvalt rääkinud, et arvuti sisust tuleb teha regulaarselt koopiaid. Aga mine võta nüüd kinni, kuidas seda teha? Pole nagu kelleltki küsida - sellel kuul nägin külavahel vaid ühte vanameest. See minust veel vanem ja kohtumise hetkel ka paraja auru all. Seega ei saanud küsida.
Õnnetuse hea pool on aga selles, et sunnitud netipausist sain teha olulise järelduse, et vähemalt sellest masinast mul küll mingit sõltuvust pole. Esimesed paar päeva on pisut imelikud ja siis harjub ära. Seda võiks siis arvestada ka minu hauakivi valikul.
Postitused
7 kommentaari:
Hea vähemasti, et ise nässus pole(väga heatahtlikult!!)
Aga see koopiate tegemine on minu jaoks ka tundmatu maa. Kui juhtub see, mis Sul juhtus, on mul sama seis. Selle taha just pugeda ei saa, et inimesi ei näe, aga küsima ka ei lähe millegipärast, kuigi koolis on kaks IT-meest ja iga teine koolipoiss minust terasem...selles vallas:)
Paberit usaldan ma nagunii rohkem kui mingit hoomamatut netiavarust.
Ainukene soovitus oleks - hoia pliiats ja paber vihiku näol ligi, et saad kirja panna paroolid ja lemmik-neti-adred.
Mul on paar korda juhtunud, kus mul Windows arvas heaks peeti minna, aga ettenägelikult olin vähemalt paroolid kirja pannud, asi siis uuesti ree peale hüpata. Muidugi lemmiksaidid läksid kõige kaduviku teed, seda enam ma sain ajutrenni teha.
Netipaast :D
Said ilusasti kindlaks teha, et võid alati maha jätta kui tahad.
Ma olen elus ühe parooli jäägitult kaduvikku lasknud: Eesti Loto oma. Niimoodi ma siis miljonit ei võidagi...
Mul on küll enamus asju teises tööarvutis dubleeritud, aga ikkagi peaks selle koopia-asja ette võtma. Õigemini endale selgeks tegema, kuidas see käib. Inimene peab ju uusi asju õppima, kuigi ei tahaks ega viitsiks...
Kui saan selgeks, kuidas seda teha tuleb, õpetan teile ka :D
väline kõvaketas paroole sisaldava kausta, fotode-videode jm õrna jaox. praegu on GB hind suht hea juba.
olen ka yle elanud OS ylekirjutamise. kyll on kahju sellest, mis kaotsi läx.
Tere!
Mõnus viis kopeerimiseks on ka mälupulk. Neid on praegu juba väga mitmesuguses mahus ja ka järjest odavneva hinnaga. Võid oma arvuti sisu mõnusalt kuskil sahtlinurgas mälupulga peale dubleeritult hoida. Selles kopeerimises pole midagi üle mõistuse keerulist.
Hääd tervist!
Ka anonüümne, aga mitte see eelmine.
mina olengi see yle-eelmine, irw.
V'list kõvaketast soovitasin seepärast, et kui sahtel on muidu igast elektroonilist kila-kola täis, siis sinna veel mõni jubin juurde panna on ytlemata tyytu, eriti kui majas on veel segadusttekitavaid arvutisõpru ning vidinad tekivad & kaovad entroopiliselt. - Rangelt isiklik kogemus. Muidugi on pisike pulk mugavam ning odavam. Oma kodus peaxin mälupulgale vähemalt vahtploki kylge kleepima, et see minema ei jalutax, irw!
Postita kommentaar